Eestis on negatiivse kuvandi saanud termin Exceli-põhine juhtimine. Tegelikkuses ei ole andmepõhises juhtimises midagi halba, see ongi tulevik. Andmepõhine juhtimine peab aga tuginema võimalikult suurele andmekogumile, leiab ettevõtja Madis Lämmergas.
Me näeme iga päev, kuidas eri huvigrupid püüavad sõnadega manipuleerida ning mõjutada inimesi endale kasulikke otsuseid tegema panna. Sõnadega on seda võimalik teha niikaua, kui ei ole juures numbreid. Kui meil oleksid olemas andmed, mille põhjal saame tõestada vastupidist või kinnitada käesolevat olukorda, siis see muudaks elu palju lihtsamaks.
Oleks vaja keskkonda, kus saaksime kõiki väiteid kontrollida, olgu ajakirjanduse või poliitikute või kellegi teise omi. Eesmärk võiks olla meil olemasolevate andmete ja järelduste tegemise õpetamine masinatele ning pideva uue andmevoolu tagamine süsteemile.
Sellise süsteemi loomine ei ole lihtne, sest eeldab eri sisendite kasutamist. Üheks tugisambaks on tehnoloogia, mis suudab vähendada ebavõrdsust ning vähendada võimu koondumist väikese seltskonna kätte.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Mainor grupi juhid kohtusid Ülemiste City linnakus peaminister Jüri Ratasega ning esitasid kuus ettepanekut, kuidas era- ja avaliku sektori koostöös Eesti konkurentsivõimet suurendada ning Eestit atraktiivseks elu- ja töökoha sihtriigiks arendada.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleriks saab 1. märtsist Raigo Uukkivi.
Riigi loodud raamatupidamistarkvara e-arveldaja pakub alates jaanuari lõpust keskset e-arve operaatori teenust, eesmärgiga hoogustada e-arvete kasutuselevõttu Eestis.
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.