Rohkem koostööd viib edasi - uus IKT tippkeskus

Tuues selle paralleeli majandusteadusesse üle, saab niimoodi kirjeldada nn surnud ringe. Näiteks, ettevõtetel pole raha, et rakendada uusi tehnoloogiaid. Kuna uusi tehnoloogiaid ei rakendata, on tootlikkuse efektiivsus ja loodav lisandväärtus madal ning vabu vahendeid investeeringuteks ei teki ka.

Üks värske uudis ja väga hea eeskuju, kuidas näiteks akadeemilist ökosüsteemi uuele tasemele viia, on uus ITEE - Digitaalse võrgustunud majanduse tippkeskus. ITEE on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Edinburghi Ülikooli ühine initsiatiiv luua Eesti riigi IT taseme ja Edinburghi teadusvõimekuse baasil Eestisse uus rahvusvaheline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tippkeskus. Edinburghi partnerülikooli professor Steve Renals tõi ITEE huvirühmade otsustajate koosolekul hea näite, mis väga lihtsustatult on järgmine: et saada ülikooli häid professoreid, on vaja muu hulgas ka hea potentsiaaliga doktorante. Selleks, et meelitada ülikooli häid doktorante, on tegelikult vaja ka häid professoreid ja muud hästi toetavat ökosüsteemi. Ka justkui surnud ring – pole ühtesid ei leia hästi ka teisi ja vastupidi. Samas ITEE näol loodud kolme ülikooli koostööliiduna on võimalik anda süsteemile tugev väline impulss ja viia süsteem kõrgemale orbiidile – parandada ökosüsteemi, muuta oma ülikoolid korraga rohkem atraktiivseks nii professoritele kui doktorantidele. Rääkimata ITEE eesmärgist läbi ühise tippkeskuse initsiatiivi luua tõhus  platvorm finantsvahendite kaasamiseks erinevatest rahvusvahelistest fondidest ja meetmetest ning tippkeskuse põhieesmärgist – aidata kaasa tippteaduse loomisele.

Kui liikuda siit edasi Eesti ettevõtlusmaastikule ja vaatleme näiteks IKT või laiemalt erinevate tehnoloogiate rakendamise määra ettevõtluses, on ökosüsteemiks meie tänased vähese investeerimissuutlikkusega ettevõtted, siseriiklikult keskmise aktiivsusega koostööd (so omavahel ja kohalike ettevõtete suunal) tegevad ülikoolid ja vähene teadmussiire ülikoolide ning ettevõtete vahel. Ehk samuti surnud ring. Ettevõtetel pole kapitali, et kaasata ülikoole, ülikoolidel pole laialdast huvi kohalike ettevõtete vastu, sest neist pole rakendusuuringute tellijaid. Ja kuna uut kapitali süsteemi niimoodi ei teki, jääb olukord vinduma ja ülikoolid teevad pigem koostööd paremini kapitaliseeritud rahvusvaheliste ettevõtetega.

Mis võiks olla see väline impulss, mis viiks samaaegselt – sest ainult nii on võimalik, nagu selgitasime eespool – ettevõtete tehnoloogiarakendamise „süsteemi“ uuele, kõrgemale orbiidile?

Kõrgtehnoloogia rakendamise osas võiks olla selleks tänase teadmussiirde maastiku tugevdamine läbi ühiste initsiatiivide toetamise. Teatud funktsioonides (nagu näiteks ideede ja avastuste kommertsialiseerimine ning tootestamine) ühised lahendused, kuhu kaasata ka rahvusvahelise kogemusega tippeksperte ja investoreid, suudaks pakkuda süsteemile lisatuge ja uut kvaliteeti. Kõrgtehnoloogia rakendamise teema alla kuuluks ka tööstus 4.0 kompetentsi aktiivne arendussuund.

Kesktaseme tehnoloogia rakendamise osas sellise taseme teadmussiirde impulsist pole aga kasu. Ettevõtted, mis täna on mahuka inimtöö või minimaalse tehnoloogia rakendamise tasemel, ei hakka järgmine päev tööstus 4.0 kõrgtehnoloogiat rakendama. Seda ei juhtu vähemalt lähima 10 aasta jooksul - see tehnoloogia jääb täna veel liiga kalliks (kindlasti on siinkohal erandeid). Nende ettevõtete jaoks on vaja teisi hoobasid. Mis need täpselt on, seda peaks ütlema näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis vaikselt arenev tööstuspoliitika.

Ligikaudu nädal tagasi esitletud Eesti juhtimisvaldkonna uuringust saab välja lugeda, et rahvusvahelistumine ja innovatsioon kui eesmärk, on juhtide seas veel madalam, kui oli 5 aastat tagasi. Kas põhjuseks on juhtide teatav läbipõlemine? Majanduslanguse tagajärg, kus enamik katseid välisturgudele minna kukkus läbi ja mis veel halvem, mitmed olemasolevad ekspordiskeemid langesid kokku? Pettumine ebaõnnestunud katsete tõttu? Riikliku toe ebapiisavus ja usu kadumine ekspordi võimalikusse? Raske öelda, aga kindlasti on see teema, mis vajab põhjalikumat analüüsi.

Kui soovime süsteemis muutusi esile kutsuda, on vaja tugevat impulssi. ITEE tippkeskuse loomine on hea näide kuidas leida lisaenergiat väljastpoolt süsteemi. Kuid suur töö on veel ees, aga vähemalt hea algus on tehtud. Kutsun siinkohal kõiki seda algatust toetama.