Mida üks riigihanke pakkumuse kokku panek tähendab? Mida täpselt teha, kui istud arvuti taga ning tuleb ” kokku panna” kvalifitseerimisdokumendid ja pakkumus? Mitu erinevat dokumenti siis peab vormistama ning kuidas oma sobilikkust hankijale tõendada?
Varasemalt tuli piltlikult öeldes iga ausõna kohta koostada hankijale omaette ”paber” või fail. Uued riigihankedirektiivid ja nüüd ka riigihangete seadus (RHS) püüavad pakkujate poolt koostatavate dokumentide hulka vähendada ja hoida kontrolli all. Eesmärk on vähendada halduskoormust nii erasektorile kui seeläbi ka hankijale. Seoses sellega näeb alates 01.09.2017 kehtiv RHS ette võimaluse kasutada hankepassi. Hankepassi kasutamisega on tihedalt seotud ka pöördmenetlus.
Koolituse käigus vaatamegi:
1) Mis see hankepass on ja kuidas seda kasutada;
2) Mis on hankepassi kasutamisega kaasnevad ohud ja kuidas neid ennetada;
3) Mida tähendab, kui hankija ütleb, et selles riigihankes kasutatakse pöördmenetlust?
Kuivõrd hankepass ja pöördmenetlus on seotud pakkuja kvalifikatsiooni sobilikkuse tõendamisega, käsitleme koolitusel ka seda, kas ja kuidas on võimalik tugineda pakkumuse tegemisel teise isiku vahenditele. Maakeeli, kasutada alltöövõtjaid. Kuivõrd uus RHS näeb ehitushangete alltöövõtjatele ette erisätted, tutvustab koolitus neidki.
Veebiseminari viib läbi
advokaadibüroo SORAINEN advokaat ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigihangete õiguse õppejõud
Kadri Härginen.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.