- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- toostusuudised.ee
- kaubandus.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- logistikauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- pollumajandus.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul võib inimeste ennatlik koondamine osutuda ettevõtete jaoks aga pigem kahjulikuks.
"Vaatamata pessimistlikele ootustele, osutus 2022. aasta esimene pool Eesti majanduse jaoks ootamatult edukaks. Ehkki inflatsioon ületas maikuus juba 20%, ei heidutanud see koheselt majapidamisi ning tarbimine kasvas kiiresti nii hinnas kui koguses," märkis ta.
Nõudlus püsis tugev ka eksportturgudel ja siinsete ettevõtete peamine mure oli võimekus suure tellimuste mahuga toime tulla. Ent head ajad on nüüdseks läbi, lisas Nestor.
Kuna eelolev majanduslik mõõnaperiood jaguneb SEB prognoosi kohaselt kahe aasta peale, on aastane muutus sisemajanduse koguproduktis (SKP) positiivne. Sel aastal suureneb Eesti SKP 1,2% ja järgmisel aastal – tänu kasvule aasta teises pooles – 0,5% jagu.
"Näeme normaalse rütmi taastumist majanduses 2024. aastal, mil SKP peaks suurenema 3,5%," märkis Mihkel Nestor.
Kolm kvartalit kestev kukkumine
Ta rõhutas, et kolm kvartalit kestev kukkumine tähendab SKP langust püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeeritult. Nominaalne majanduskasv püsib tõusvate hindade tõttu endiselt kiire.
"Mõneti võib öelda, et tegemist saab olema "nähtamatu majanduslangusega", sest nii inimeste kui ettevõtete sissetulekud suurenevad endiselt hoogsalt. Lihtsalt kulude kasv on sellest veelgi kiirem," selgitas analüütik.
Majanduslanguse suuresti põhjustav inflatsioon on tema sõnul väga kiire kogu Euroopas, ent Eesti liberaalne energiaturg ning senine kõrge majanduskonjunktuur on seda tugevalt võimendanud.
"Valitsuse oodatava sekkumise tulemusena võiks inflatsioon lähikuudel pisut taltuda, ent kõrged energiahinnad jäävad praeguste ennustuste kohaselt püsima pikema aja vältel," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Languses ka euroala SKP tervikuna
Globaalse energiaturu äärmine ettemääramatus muudab täpse inflatsiooniprognoosi tegemise pea võimatuks, ent peamise stsenaariumi kohaselt tuleb Eestil ka 2023. aastal rinda pista vähemalt 6%ni küündiva hinnatõusuga.
Nestori kinnitusel on kõrged energiahinnad ja energianappus nii mõnegi suure Euroopa riigi jaoks veelgi tõsisem probleem kui Eestile. "Seetõttu pöördub oodatavalt langusse ka euroala SKP tervikuna, mis pärsib oluliselt Eesti ettevõtete ekspordivõimekust. Sarnaselt Eestile tugevneb majanduskasv 2023. aasta teises pooles, ent keskmiselt piirdub euroala majanduskasv järgmisel aastal vaid 0,3%ga," prognoosis ta.
Eesti õnneks jääb pisut paremasse seisu meie peamise kaubanduspartneri Soome majandus, millele SEB ennustab järgmiseks aastaks kasvu 0,7%. Teisalt võib tugeva löögi siinsele ekspordile anda Põhjamaade, eriti Rootsi, kinnisvaraturu langus.
Tööturu seis jääb ikkagi heaks
Tööturu seis jääb Mihkel Nestori sõnul suhteliselt heaks. Panga prognoosi kohaselt kasvab töötus järgmisel aastal 6,8%ni, ent seda mõjutab oluliselt ka Ukraina sõjapõgenike statistikasse kaasamine alates 2023. aastast.
"Tööturul on pikalt väldanud äärmiselt kitsad olud ja koroonakriisi aegne kogemus on pigem kinnitanud, et inimeste ennatlik koondamine võib osutuda ettevõtete jaoks pigem kahjulikuks," rääkis ta.
Võrreldes tänavusega palgakasv järgmisel aastal Mihkel Nestori sõnul aeglustub, ent küündib sellegi poolest keskmiselt 7,5% juurde. Kuigi elanikkonna sissetulekute kasv on olnud sel aastal väga kiire, on inflatsiooni tõttu majapidamiste ostujõud tema kinnitusel oluliselt vähenenud.
"Seetõttu on tarbijakindlus kukkunud tasemele, kus see oli viimati varastel 1990ndatel. Igapäevakaupade suur hinnatõus sunnib majapidamisi ostukäitumist muutma ja ootame lähikuudel tarbimise vähenemist," rääkis ta.
Mis turgudel ja sektorites IT-tellimused ära kukuvad?
SEB analüütik Mihkel Nestor räägib 12. oktoobril IKT aastakonverentsil globaalse majanduse seisust ja selle mõjust Eestile: mis turgudel ja sektorites tellimused ära kukuvad ja kus võiks tekkida uusi võimalusi.
IKT aastakonverentsi programm ja registreerumine:
Seotud lood
Erinevaid andmeid ja informatsiooni vajavad ning talletavad oma töös täna kõik ettevõtted. See, kuidas saadavat infot aga maksimaalselt ära kasutada, on oskus omaette ning igaühe enda teha. Kui infot koguv süsteem on ebakvaliteetne, andmed erinevates serverites ja pilvedes laiali, pole kasu ka kõige kvaliteetsemast ning kallimast AI-abilisest, sest sealt saadav info saab olla täpselt nii hea, kui hea on tema jaoks töötav infosüsteem.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele