Kuidas saada UI/UX disaineriks?

Kuidas saada UI/UX disaineriks? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Nii nagu on näha minu loost, on inimeste teekonnad UX disainini väga erinevad. Minu teekond on olnud kirju, alustades telekomis klienditoes ja müügis, liikudes sealt edasi tootmisejuhtimise juurde, milles sai omandatud ka magister ning siis töötades kümme aastat toote- ja müügijuhina autotööstuses. Kui keegi oleks minult kümme aastat tagasi küsinud, mida sa tulevikus teed, siis kasutajakogemuse disainer ei oleks tõenäoliselt olnud mu nimekirjas. Aga noh, sel ajal ei olnud Eestis kasutajakogemus veel fookuses ning UX disainereid oli ehk käputäis kui üldse.

Samas IT huvi on mul alati olnud, seda nii ise nokitsedes kui ka aastaid tagasi alustasin õpinguid IT Kolledžis. Kuid sain üsna kiirelt aru, et päris programmeerijat minust siiski ei saa. Kuigi Java kursus sai edukalt läbitud ning põhioskused olemas jäi kool siiski lõpetamata. Küll aga on mulle alati meeldinud disain ning mitte disaini ilu pärast, vaid just arusaamine sellest, kuidas disain inimesi tegutsema paneb. Lexus Baltikumis töötades puutusin erineva nurga alt kokku teenusedisainiga, mis viis mind omakorda 2011. aastal UX disainini, kui aitasin välja töötada esimese virtuaalse müügimehe Baltikumi autosalongidesse. See oli minu esimene kokkupuude puhtal kujul digitaalse kasutajakogemuse loomisega, kust tekkis ka suurem huvi UX disaini metoodikate kasutamise vastu.

Seega olles jõudnud kümne aasta verstapostini ühes valdkonnas ning tegeledes juba mitu aastat teenusedisainiga, tekkis sisemiselt tunne, mis siis ikkagi edasi. Soov oli liikuda rohkem IT-valdkonda, kuid ei olnud veel päris selgeks saanud, mis nurga alt. Seega algasid sisemised eneseotsingud, koos väga erinevate materjalide, raamatute, blogide jms lugemisega. Väga suure tõuke andis mulle ka Lindsay Norman blogipostitus “How to become a User Experience Designer when you know nothing”

Samuti hakkasin teadlikult vestlema ja kohtuma väga erinevate inimestega. Seda nii IT, disaini kui ka personali valdkonnast, kõik selleks, et paremini mõista, kuhu suunas edasi arendada. Mul tekkis aja jooksul ka paar väga head mentorit, kes aitasid suunata õigete materjalide ja koolituste juurde. Samuti hakkasin ise hobikorras kätt harjutama, proovides kasutajaliidese disaini nippe Sketchis kui ka erinevaid UX disaini tööriistu. Ning üha rohkem hakkas selginema, et kasutajakogemus on midagi, mis mind paelub ning millega sooviksin edasi minna.

Kuna tol ajal Eestis veel väga palju UX spetsiifilisi töökohti ei olnud ning mul puudus ka suurem kogemus, siis maandusin oma esimesele IT töökohale Omnivasse, kus üheks esimeseks ülesandeks oli vaja luua mobiilisõbralik veeb. Sain seal kokkuleppele, et poole oma ajast tegelen ma IT-projektide juhtimisega ning teise poole saan keskenduda UX disainile. Sealt sain esimese UX spetsiifilise kogemuse, aidates luua Omniva uut mobiiliveebi, Sharepoint siseveebi ja mobiilirakendusi. Omnivast liikusin edasi Skandinaavia juhtivasse IT ettevõttesse Tieto Eesti, kus tegelesin puhtal kujul UX disainiga väga erinevatele klientidele nii era- kui ka avalikus sektoris. Tänaseks olen jõudnud oma disainiagentuurini, kus tegelen igapäevaselt nii UX disaini ja strateegiate loomise kui ka Google Disainisprintide läbiviimisega.

Mentori leidmine - mina leidsin endale toredad mentorid nii ülikoolist, kui lihtsalt oma tutvusringkonnast, kes tegelesid ise sarnase teemaga. Samuti olid abiks kogenud juhid, kes aitasid mõelda ja suunata mind mõtlema sellele, mis on ikkagi see, mis mul tegelikult silmad särama paneb ning mis on need sammud, et sinnani jõuda.

Lugemine - materjale, raamatuid, blogisid, mida ma läbi töötasin oli tohutult. Kindlasti soovitaksin alustada UX guru Steve Grugi raamatust - “Don't make me think”, mis on kujunenud omamoodi piibliks. Samuti disainimõtlemise osas Tim Brown “Change by Design”. erinevaid raamatuid on palju ka teenusedisaini osas ning blogisid nagu Creativebloq UX teemad ja Net Magazine.

Koolitused - ma tarbisin ka päris palju erinevaid online koolitusi ning webinare, aga ka päris traditsioonilisi klassiruumi koolitusi, kus just praktilisi oskusi ja tööriistade kasutamist lihvida. Tänaseks on ka Eesti ülikoolide juures avatud eraldi erialad, kust saab huvi korral võtta ka üksikuid aineid.

Tööriistade katsetamine - UX disaineri tööriistakast on kirju ning paljudega hakkasin mingil hetkel lihtsalt katsetama ning proovima. Kuidas üks või teine tööriist töötab, enne kui neid oma reaalses töös üldse kasutasin.

Portfoolio kokkupanek - portfoolio on oluline mistahes disainerite puhul ning kui reaalselt töökogemust veel pole, võib see tunduda keeruline. Samas ei pea portfoolio koosnema ainult nö päris projektidest. Sinna võib vabalt lisada ka oma erinevaid katsetusi ja proovitöid või ka koolis ja koolitustel tehtud näidisprojekte.

Mind on väga palju aidanud minu äripoole taust, mis on samuti UX disainis oluline. Lõpuks on UX oluline, et leida tasakaalu äriliste vajaduste, kasutajate vajaduste ning tehniliste võimaluste osas. Ilma strateegilise mõtlemise ja suurt pilti omamata võib see keeruline olla.

Väga oluline on samuti järjepidevalt katsetada ja praktiseerida. Suur osa minu alguses õppimise ajast kulus sellele, et võtsin ette mõne huvitava veebilehe või äpi ja proovisin seda oma nägemuse põhjal kasutajasõbralikumaks ja stilistiliselt ilusamaks muuta. Ehk siis lihtsalt alustada katsetamisest ja nokitsemisest ning leida endale mõni guru või mentor, keda jälgida või kellelt nõu küsida.