Milline on tehnoloogia arengu mõju ettevõtete äritegevusele?

Robotite kasutamisest ja protsesside automatiseerimise ulatusest annab märku neljas tööstusrevolutsioon. Tootmisprotsessidesse kaasatakse väga efektiivselt roboteid, mis tähendab ettevõtte jaoks seda, et inimeste roll muutub täielikult ning vajadust neid tootmisprotsessi kaasata enam ei ole. Samas ei piirdu tehnoloogia areng ja selle mõju sugugi vaid tööstussektoriga, vaikselt, kuid sujuvalt on see võtmas üle kõiki valdkondi. Toimunud on mõtteviisi muutus, mis mõjutab meid kõiki. Mõelge ise, kui paljud tegevused on täna võimalik ära teha oma nutiseadme vahendusel – laenu võtmiseks ei pea enam ammu panka minema, takso tellimiseks dispetšerile helistama ja isegi perearstiga on võimalik virtuaalselt suhelda. Suure hulga toodete ja teenuste tarbimiseks ei pea täna isegi ühegi inimesega suhtlema.

Äripäeva digiäri arendusjuht Kerttu Metsar ütleb, et see, et ettevõtted käiksid tehnoloogia arenguga kaasas, on väga oluline. „Need, kes tehnoloogiat ei kasuta, jätavad kasutamata võimaluse olla targem, efektiivsem ja paindlikum. Tehnoloogia on peaaegu nagu kuldvits - see, mida kunagi tehti tundide, päevade või kuudega, saab tänapäeval mõnel puhul tehtud sekunditega. Automaatika tõstab tohutult tootlikkust ja minimeerib inimtegevuse vigu,“ lisab ta. „Automaatika aitab võtta inimese tööst välja selle, mis on masinlik. Selle asemel on inimesel võimalus tegeleda sellega, millel on inimlikus mõttes tähendust ja mis pakub emotsioone.“

„Teisalt on tehnoloogia võimeline andma meile juurde sellist tarkust, mida ei mõtle välja ei kaks ega 200 pead. Big data kasutamine aitab teha suurte andmemasside pealt otsuseid ja mis ehk veel olulisem, see võimaldab ka prognoosida. Näiteks kõrvutades eelmiste perioodide tulemusi ja teades mingit üldist sesoonsust ja trende, võib saada väga head infot, kuidas edaspidiseks valmistuda. Aga eks prognoosid jäävad muidugi alati prognoosideks.“

Lisaks ettevõtte tegevusele on tehnoloogia arengul ka otsene mõju tarbijakäitumisele. „Digiajastu inimeste ootused ja sotsiaalsed standardid on muutunud. Näiteks uue põlvkonna jaoks, kes on kasvanud n-ö digital native, on ootamine vastuvõetamatu. Kui midagi peab ootama või järjekorras seisma, on tänapäeval esimene mõte, et midagi peab olema süsteemis katki. See, et miski ei ole paindlik, häirib ega mahu pähe. Näiteks, kui täna sõltub Bolti hind hetkenõudlusest, tundub see nii normaalne, kunagi ei oleks me sellist asja ette kujutanud. Paindlikkuse ja kiiruse ootus on juba ühiskondlikult uueks normiks saanud. Kes selle mõtteviisiga kaasa ei lähe, jääb tõenäoliselt peagi kõrvale,“ tõdeb Metsar.

„Maailm on jäänud väiksemaks ja elu on läinud kordades kiiremaks. Oluline on mõista, et me elame globaalses maailmas ja inimesed võrdlevad tooteid maailma parimatega, mitte kohaliku parimaga. Mis iganes tooteid või teenuseid ka ei teeks, neid kõrvutatakse maailma tippudega,“ lisab ta.

„Kuigi me oleme igaüks oma väikeses oravarattas, mõjutavad meid maailmas valitsevad megatrendid – osa selgemini tajutavalt, osa vaevumärgatavalt. Maailmamajanduse tõmbekeskuseks on saanud Aasia. Linnastumine kasvab jätkuvalt ning prognooside kohaselt elab 2050. aastaks üle 70% inimestest linnas. Me veedame üha suurema osa elust tehiskeskkonnas. Tehnoloogia ja teaduse arengu tõttu kasvab inimeste keskmine eluiga, mis omakorda suurendab tarbimisühiskondi. Ressursse tarvitatakse meeletult kasvavas tempos. Need megatrendid teevad murelikuks iga südametunnistusega inimese. Kas tehnoloogia kui megatrend aitab nende probleemide lahendamisel või muutub ise probleemiks, on põhjapanev küsimus.“