Fitek vahetas omanikku

Küsimusele, kas belglaste ostu eesmärk oli saada turuosa või kaubamärk ja tehnoloogia, vastas UnifiedPosti juht Hans Leybaert, et nad tahavad olla kohal kõigis Euroopa riikides, kuid esmajoones huvituti Fiteki ja endi teenuseportfellide ühitamisest ja laiema teenustevaliku pakkumisest.

Tehingu suurust osapooled ei avalikusta. Küsimusele, kui kiiresti belglased loodavad investeeringu tagasi teenida, vastas Leybaert, et see juhtub ruttu. „Meil on kokku 80 000 ettevõttest koosnev kliendiportfell, neile pakutavate teenuste valiku laiendamise potentsiaal on väga suur ja investeeringu tagasi teenimine eeldatavasti kiire," ütles ta. „Meie senised laienemisotsused on olnud sarnased."

UnifiedPost on varem palju keskendunud makseteenustele, Fitek pakub arvete digiteerimise ja vahendamise teenuseid. „Päris tõsiseid teenuseid saab hakata ehitama nende kahe peale: arvete ja maksete vahendamisest kogunevate andmete abil saab hakata pakkuma arvete finantseerimist ja muid finantsteenuseid,“ ütles Leybaert.

Turg, mille kiirele kasvule belglased panustavad, on väikeste keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerumine. „Tekib tohutu turg ja selle tekkimise ajal tahame kohal olla“ lisas Leybaert.

Praeguse kava järgi jääb Fitek üsna iseseisvaks. „Mina ei usu ühe keskse suure brändi arendamisse, meil on mitme kaubamärgiga arengustrateegia, kontsern on nagu rühm idufirmasid, mis teevad tihedat koostööd. Meil on 600 töötajat tosinas riigis, üks tegevjuht ei saa kõigile öelda, mida teha,“ rääkis Leybaert. Fiteki omanikena jätkavad ka Mait Sooaru ja Kaur Lohk.

Fitek Grupi tegevjuht Mait Sooaru ütles, et kui seni on nende tegevuse keskmes olnud suurklientide arveringluse eest hoolitsemine, siis peatselt laiendatakse väiksemate ettevõtetele pakutavaid teenuseid. „Piltlikult öeldes tahaks, et torumees saaks otse telefonist kliendile kirja panna, et läks kaks tundi, kulus nii palju materjali peale, arve tasuda paluda siia. Ühtlasi saaks arve väljastamise kanda ka raamatupidamisse,“ selgitas Sooaru.

Need plaanid olid Fitekil juba enne ühinemisega alustamist, ettevõtte e-arvete portaalile tehakse värskenduskuur, lisaks arvete esitamisele ja vastuvõtmisele saab neid ka seal ka tasuda ja enam ei pea tegelema pangalinkide või internetipankadesse sisse logimisega. Võimaluse selleks annab suvest rakenduv maksedirektiiv. „Me tahame olla esimesed, kes selle direktiiviga tekkivale võimalusele päris teenuse peale ehitab. Juulikuust muutub kohustuslikuks riigile e-arvete esitamine, selleks ajaks oleme valmis,“ kinnitas Sooaru.

Lisaks peetakse plaani ka faktooringuteenuste pakkumiseks, mis arvete maailmast viiks juba pisut teistlaadi finantsteenuste maailma. „Tegelikult on faktooringu pakkumine arvete kõrval juba täiesti loogiline laiendus, meil on olemas arvete info ja meil on olemas teadmine, kas teine pool on arve saamise aktsepteerinud,“ märkis Sooaru. „Samas on arvete maksmise tähtajad päris pikad ja mida lõuna poole, seda pikemad, võib-olla kuni 90 päeva, mistõttu võetakse faktooringu teenused loodetavasti ka hästi vastu,“ lisas ta.

Sooaru lisas, et liitumine belglastega ei tähenda, et Fitek enam tulevikus uutele turgudele ei laieneks, pigem jääbki Fiteki osaks hoida silma peal Ida-Euroopas laienemisel. Võimalusi digiteenuste pakkumiseks on tema sõnul seda rohkem, mida rohkem lõuna poole minna. „Serbias peame praegu valitsusega läbirääkimisi, et pakkuda seal sarnast e-arvete teenust nagu Eestis. Äkki õnnestub mõni samm vahele ka jätta. Kui Eestis digiteerisime ka paber- või PDF-faili kujul saadetud arveid, siis seal saab võib-olla kohe e-arvete peale minna,“ ütles ta.

Küsimusele, kas e-arvete kohustuslikuks muutmise tulemusel ei saa Fitekist lihtsalt monopoolset teenust esitav vahendaja, vastas Sooaru, et suletud süsteemidest selles maailmas kasu ei ole. „Me kuningriiki ehitada ei taha. Eestis on näiteks peale meie veel kolm e-arvete pakkujat, meie töötame omavahel roamingu-süsteemis, arvete vahendamisel mingeid arveid üksteisele ei esita, sest veel ühe kinnise süsteemi ehitamine sellele ärile kasu ei too,“ ütles Sooaru.

„Meil on vaja jalajälge kõigis Euroopa riikides, sest Euroopa Liidu seadusandluses toimuvad suured uuendused – maksedirektiivi jõustumine, isikuandmete kaitse direktiiv –, mille tagajärjel saab platvormipõhisest ärimudelist tõeline tuleviku võimalus. Meie tahame, et meil oleks kohalolek üle Euroopa Liidu, aga see saab toimuda eri viisidel, võime sõlmida strateegilisi partnerlusi, rajada tütarettevõtteid või osta teisi,“ ütles Leybaert.

Seni on UnifiedPost oste finantseerinud möödunud aastal tõstetud 25 miljoni euro abil ning tuge on pakkunud ka pangad, kellega sõlmitud lepinguid saab pikendada ka tulevaste ostude tarbeks. Leybaerti sõnul on selge, et lõpmatuseni sellega edasi minna ei saa, nii et lähiajal peab ettevõte valima, kas kaasata erakapitali investor või minna börsile. Leybaert asutas UnifiedPosti 2002. aastal ning on selles siiani suurosanik, ettevõtte müüki ta ei kaalu.

Kui viimase kapitali kaasamise käigus kogus UnifiedPost 25 miljonit, siis järgmine kord tuleb otsida ilmselt 100-150 miljonit eurot. „Aega meil ei ole, kasvada tuleb kiirelt, sest kui me õiges peatuses rongi peale ei saa, siis sõidab see võimalus meil eest ära. Suuremaid sündmusi on oodata aasta lõpuks või 2020. aasta algul,“ ütles ta.