Soome digiretsepte saab ka Eestis kasutada

Algatus hõlmab kõiki Soomes välja kirjutatud digiretsepte ja Eesti apteeke, kes on kokkuleppele alla kirjutanud. Algatuse uudsus seisneb selles, et vastuvõtva riigi osalevatel farmatseutidel on e-tervise digiteenuste taristu kaudu otsejuurdepääs digiretseptidele ja patsient ei pea esitama paberretsepti.

See on kooskõlas digitervishoiu ja -hoolduse eesmärgiga luua patsientidele paremad võimalused, andes neile juurdepääsu oma terviseandmetele ja tagades ravi järjepidevuse, teatas Euroopa Komisjon.

E-tervise digiteenuste taristuga on liitunud 22 liikmesriiki, kes peaksid alustama digiretseptide ja patsientide haiguslugude kokkuvõtete vahetamist eeldatavasti 2021. aasta lõpuks. Kümme liikmesriiki - Soome, Eesti, Tšehhi, Luksemburg, Portugal, Horvaatia, Malta, Küpros, Kreeka ja Belgia - võivad alustada selliste dokumentide vahetamist selle aasta lõpus.

ELis digitaalse ühisturu eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi sõnul võiksid teised riigid järgida peagi Soome ja Eesti eeskuju. "Inimesed peaksid saama kasutada oma digiretsepte piiriüleselt. Vaba liikumine on ELi aluspõhimõte ning ravi saamine ja ravimite ostmine teises liikmesriigis tuleb teha inimestele võimalikult lihtsaks," kinnitas ta.

Järgmine oluline samm on Ansipi sõnul lihtsustada patsientide juurdepääsu oma terviseandmetele, selleks on vaja luua ELi liikmesriikide jaoks elektrooniliste terviseandmete vahetamise ühtne vorm.

2011. aastal võtsid Euroopa institutsioonid vastu direktiivi 2011/24/EL, millega tagatakse piiriülese ravi järjepidevus. Direktiiviga antakse liikmesriikidele võimalus vahetada terviseandmeid turvalisel, tõhusal ja koostalitlusvõimelisel viisil.

Praeguseks on kõikides ELi liikmesriikides järk-järgult kasutusele võetud järgmised piiriülesed tervishoiuteenused:

1) digiretsept ja elektrooniline väljastamine võimaldavad igal ELi kodanikul osta oma retseptiravimeid teises ELi liikmesriigis asuvast apteegist, sest tema elukohariik edastab retsepti elektrooniliselt riigile, kus kodanik parajasti viibib. Seejärel teavitatakse elukohariiki külastatavas riigis ostetud retseptiravimitest;

2) patsiendi haigusloo kokkuvõttes antakse taustteavet oluliste terviseaspektide kohta, nagu allergiad, manustatavad ravimid, varasemad haigused, operatsioonid jne, ning tehakse see digitaalselt kättesaadavaks arstikülastuse või erakorralise abi osutamise korral teises riigis. Tegemist on lühikokkuvõttega ulatuslikumast terviseandmete kogust, nn e-tervise toimikust. Selle teostamiseks esitab komisjon peagi soovituse Euroopa elektrooniliste terviseandmete vahetamise vormi kohta.

Andmekaitse-eeskirju järgitakse rangelt ja patsiendid peavad andma oma nõusoleku enne nende teenuste kasutamist.

Mõlemad teenused said võimalikuks tänu e-tervise digiteenuste taristule, mis ühendab riikide e-tervise teenuseid ja võimaldab riikidel vahetada terviseandmeid. Taristut rahastab Euroopa Komisjon Euroopa ühendamise rahastu vahenditest.

ELi terviseasutuste digiteenuste võrgustik (eHealth) andis hiljuti loa Soomele ja Eestile, kes hakkavad vahetama digiretsepte, ning Tšehhimaale ja Luksemburgile, et võtta vastu välisriikide kodanike haiguslugude kokkuvõtteid.