Riik läheb 1. juulist üle vaid e-arvetele

E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64% PDF-arvetena ja 17% paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.

E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad.

"Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena. Nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

"Muudame e-arvete saatmise avalikule sektorile kohustuslikuks, sest see vähendab arvete töötlemiseks kuluvat tööhulka ja -aega ning säästab maksumaksja raha. Ühtlasi võimaldab see tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti," lisas ta.

Riik on tekitanud erasektori jaoks e-arvete edastamiseks tasuta võimaluse registrite ja infosüsteemide keskuse poolt loodud tarkvaras E-arveldaja. Selle külge on võimalik liidestuda kõikidel e-arvete edastamisega tegeleda soovijatel juhul, kui ei teki kokkuleppeid juba turul tegutsevate operaatoritega.

E-arveid saab avalikule sektorile tasuta edastada piiramatus koguses ja tähtajatult. Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise, kui nende poolt volitatud isikud, näiteks raamatupidaja, finantsjuht jt.

E-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.

Seaduseelnõu arutelud jätkuvad riigikogus. Eelnõu kohaselt hakkab riigiga arveldamisel e-arvete saatmise kohustus kehtima alates 1. juulist.