Eesti liitub ELi andmetöötluse ettevõttega

Liitumine annab Eestile õiguse osaleda juhtorgani töös ning hääletada administratiivsete otsuste tegemisel. EuroHPC juhtorgan on ühtlasi otsustuskogu, kus lepitakse kokku tegevussuundade ehk teadus- ja innovatsioonikava konkursside sisu ja täpsemad osalemistingimused. See on samuti üheks Eesti liitumise motivaatoriks.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse paljudes teaduslikes, masinaehituslikes, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Näiteks personaal- ja täppismeditsiinis, looduskatastroofide prognoosis/ennetuses, tööstuses ja ettevõtluses ning riigi julgeolekus ja kaitses.

EuroHPCga on võimalik liituda ilma rahalise ja mitterahalise panuseta ning sellega ei kaasne riigile automaatselt otseseid rahalisi kohustusi. Liitunud riigil on küll kohustus panustada ühisettevõtte halduskulu katmisse, kuid ainult juhul, kui riik reaalselt osaleb ühisettevõtte esimese või teise samba projektides. Ka sel juhul on riigile langev ühisettevõtte halduskulu proportsionaalne liikmesriigi reaalse tegevuskuluga konkreetse projekti raames.

Euroopa Komisjon avaldas määruse eelnõu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte asutamiseks tänavu 11. jaanuaril ning Euroopa Liidu nõukogu kinnitas selle 22. juunil.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tegi eilsel valitsuse istungil ettepaneku kiita heaks Eesti liitumine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega ning sai volituse allkirjastada deklaratsioon "Kõrgjõudlusega andmetöötluse koostööraamistik".

Ühisettevõttega on liitunud 20 Euroopa Liidu liikmesriiki ja Šveits.