Riik hakkab toetama tootearendust

Toetuse maksimaalne suurus on ühe projekti kohta 200 000 eurot ja minimaalne 20 000 eurot. Ettevõtja oma panus peab olema vähemalt 30% kuludest ja projekti kestus võib olla kuni kolm ja pool aastat.

Tootearenduse toetuse allkirjastas peagi ametist lahkuv ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Toetuse eesmärk on kasvatada Eesti ettevõtete lisandväärtust ja eksporti juba väljakujunenud sihtriikides, samuti parandada konkurentsivõimet uutele turgudele sisenemisel.

Arenguseire keskuse andmeil on Eesti ettevõtete innovatsioonialased investeeringud võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega madalad. Eesti ettevõtete arendusinvesteeringud elaniku kohta on ligikaudu neli korda väiksemad kui ELis keskmiselt ja 6,6 korda väiksemad kui Soomes.

„Kesised investeeringud tootearendusse annavad märku sellest, et ettevõtjatel ei ole piisavalt võimalusi selliseid riske võtta. Tootearenduseks ei anna sageli ka pangad laene. Kui aga Eesti ettevõtted uusi tooteid välja ei tööta, seab see ohtu ettevõtete tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvunumbrid tervikuna,“ kommenteeris Urve Palo.

Tootearendust loetakse kõrge riskiga valdkonnaks, esimesena valis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium fookuseks tööstussektori.

„Kuigi Eestit ei peeta esmapilgul tööstusriigiks, siis tegelikult moodustab meie ekspordist pea 70% töötleva tööstuse toodang. Toetuse eesmärk on motiveerida tööstusettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, suurendama tootearenduse kaudu loodavat lisandväärtust ja välja töötama uusi ekspordipotentsiaaliga tooteid,“ selgitas minister.

Toetust saab hakata taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, kes nõustab ettevõtjaid ja teostab ka rahade kasutamise järelevalvet. Toetus on suunatud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega töötleva tööstuse ettevõtetele. Toetuse taotlemiseks peab ettevõtte viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot.

„Oluline on märkida, et kõik riiklikud tegevused, mis toetavad meie ettevõtete liikumist väärtusahelas ülespoole ja aitavad tõsta tootlikkust, teenivad kokkuvõttes eesmärki tõsta meie inimeste elujärge. Näiteks, kui viia Eesti töötleva tööstuse tootlikkus Euroopa Liidu keskmisele tasemele, tooks see kaasa Eesti SKP lisandväärtuse kasvu 7,5 miljardi euro võrra aastaks 2030. Loodan, et saame riigi poolt anda oma panuse, et meile tuleks uusi põnevaid tooteid, mida hinnatakse ka välisturgudel,“ selgitas Urve Palo.