Valitsus arutab mitmeid olulisi IT-küsimusi

Esimese päevakorrapunktina tutvustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo valitsuse istungil avaliku teabe seaduse muutmise eelnõud. Selle järgi võetakse riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv.

Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida.

Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Osad veebisisu liigid, nagu näiteks internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, samuti kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, on jäetud direktiivi kohaldamisalast välja.

Täpsed ligipääsetavuse nõuded kehtestab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määrusega. Ligipääsetavuse nõuded võtavad arvesse erivajadusi, nagu nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne- ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid. Mobiilirakendusi puudutav standard on alles väljatöötamisel.

Lisaks ligipääsetavusele, nõuab seadus edaspidi veebilehel oleva dokumendi avaldamise ja uuendamise kuupäeva märkimist. Samuti hakkavad seni veebilehtedele kehtestatud nõuded kehtima tulevikus ka mobiilirakendustele.

Seadus on kavandatud jõustuma septembris, kuid uute nõuete jõustumisele nähakse ette ülemineku aeg: pärast 23. septembrit 2018 loodud veebilehtedele kohalduvad nõuded alates 23. septembrist 2019 ja varem loodud veebilehtedele sellest veel aasta hiljem. Mobiilirakenduse pidamise nõudeid kohaldatakse alates 2021. aasta 23. juunist.

Küberjulgeoleku strateegia aruanne

Kolmanda punktina tutvustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo küberjulgeoleku strateegia 2014–17 ja selle rakendusplaani täitmise lõpparuannet.

Strateegia üldeesmärgiks oli suurendada küberturvalisuse alast võimekust ja inimeste teadlikkust küberohtudest, tagamaks jätkuvat usaldust küberruumi vastu. Strateegial oli viis alameesmärki: Eesti kriitiliste teenuste infosüsteemid on küberohtude eest kaitstud, küberkuritegevuse vastane võitlus on tõhusam, riigikaitsealased võimed küberkaitse valdkonnas on välja arendatud, küberturbelahendusi loovatest ja pakkuvatest ettevõtetest on tekkinud tärkav majandusharu ja tagatud on toetustegevuste arendamine.

Ministri kinnitusel võib hinnata, et alameesmärgid ja neid sisustavad tegevused olid asjakohased ning strateegia raames on palju saavutatud. Samas on tegemist oma olemuselt pikaajaliste ja jooksvate väljakutsetega, mille adresseerimine jätkub ka uuel strateegiaperioodil.

Valitsuse teatel jäi ebapiisavaks valdkondadeülene sidusus. Selge kitsaskohana tuli välja tõsiasi, et strateegias kavandatud tegevustele ei planeeritud asutuste poolt piisavat rahalist katet ega arvestatud inimressursside piiratust. Sagedane probleem oli, et planeerimisel arvestati küll soetus-, aga mitte pikaajaliste hoolduskuludega – paljus süvendas seda mustrit projektipõhisus, mida toitis tuginemine Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusele.

Rakendusplaani aruande statistika näitab, et strateegiaperioodil lõpetati 70% tegevustest, 16% tegevuste lõpuleviimine jääb järgmisse perioodi ning 14% tegevustest jäid kas tegemata või täideti osaliselt rahaliste- või inimressursside nappusest või muudest mõjudest tingituna.

Uue infoühiskonna arengukava rakendusplaan

Seejärel esitab Urve Palo valitsusele kinnitamiseks infoühiskonna arengukava 2018. aasta rakendusplaani ning 2017. aasta plaani täitmise aruande. 

Arengukava püstitab infoühiskonna arendamise eesmärgid ning määrab meetmed ja tegevussuunad, lähtudes infoühiskonnast, kui tervikust pikas perspektiivis. Rakendusplaanis on arengukava eesmärkide saavutamiseks planeeritud erinevate osapoolte tegevused ja nende saavutamiseks planeeritavad mõõdikud.

Eesti seisukoht veebipõhiste vahendusteenuste osas

Lisaks esitab majandus- ja taristuminister Kadri Simsosn valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega soovitakse kehtestada veebiplatvormide jaoks reeglid, mis peaksid looma ausa, läbipaistva ja selgelt ettenähtava majanduskeskkonna nende ettevõtjate jaoks, kes pakuvad kaupu või teenuseid veebiplatvormide vahendusel. 

Veebis vahendusteenuse osutajad peavad tagama, et nendepoolsed teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Veebiplatvormid peavad järgima direktiivis määratud miinimum etteteatamise tähtaega teenusetingimuste muudatuste kohta.

Lisaks sätestatakse veebis vahendajale veel terve rida kohustusi – konto või kuulutuse peatamisel tuleb ettevõtjale anda tagasisidet selle põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada otsingutulemustes kajastuva järjestuse põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemise reeglid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus genereeritud andmetele. 

Olulise uuendusena tekib kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja kaasata lepitajaid. Ettevõtjate ühendustel on võimalik määrusest tulenevate kohustuste rikkumise korral veebiplatvormide poolt pöörduda ettevõtjate nimel kohtusse.

Eesti peab oluliseks, et nii veebiplatvormid kui ka nende ärikasutajad saaksid teostada majandustegevust ilma liigsete tõketeta ja ebaõiglaste raamtingimusteta. Eesti tahab vältida seda, et tulevikus väheneksid liiga keeruliste ja halduskoormust kasvatavate reeglite tõttu väikeettevõtjate ja start-up platvormide võimalused turule sisenemiseks. 

Seetõttu leiab Eesti, et tulevastes aruteludes tuleks keskenduda määruse rakendusala paremale piiritlemisele, välistamaks määruse rakendusalast väikesed, eelkõige vähese kasutajate hulgaga platvormid. 

Eesti hinnangul tuleb tagada, et eelnõus planeeritud veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelistes suhetes kehtestatud lepinguvabaduse piirangud oleksid vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti toetab seda, et ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi loomise nõue ei kohaldu väikeettevõtjatest veebipõhistele vahendusteenuse pakkujatele, samuti ei pea Eesti piisavalt põhjendatuks veebipõhise vahendusteenuse osutajale lepitajate määramise kohustuse kehtestamist, arvestades selle teenuse väga erinevat kättesaadavust liikmesriikides.