E-riik saab üle 100 miljoni euro lisaraha

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul on e-riigi arendus aastaid sõltunud Euroopa Liidu ühekordsetest rahasüstidest. „Edasiseks infosüsteemide korrashoiuks ja arendamiseks pole aga raha leidmist seni peetud oluliseks,“ lisas ta.

Kaasajastuste tegemata jätmine on ministri kinnitusel viinud selleni, et riigi pakutavaid e-teenuseid on inimestel kohati ebamugav kasutada. „Teiselt poolt on ajas kuhjunud probleeme keerulisem lahendada ning infosüsteeme tagantjärele korrastades kulutame kokkuvõttes rohkem raha kui neid järjepidevalt hooldades,“ selgitas Palo.

„Tuues IKT-valdkonda lisaraha 117,5 miljonit eurot, suudame meie e-riigi lahendusi oluliselt kaasajastada ja tagada, et meie e-riik seisaks tugevatel jalgadel. Kaasajastamisega käsikäes käib ka küberturvalisuse tõstmine kogu sektoris,“ kinnitas minister.

Lisaks otsustati eelmisel reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel, et rahvusringhääling saab viis miljonit eurot infosüsteemide tänapäevastele küberturvalisuse nõutele vastavusse viimiseks.

Tänavust riigi eelarvestrateegiat tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.

Sügisel menetlevad valitsus ja riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.