Uue riigihangete seaduse muudatuste osas tuleb töötajaid tublisti koolitada

Maanteeameti juriidilise osakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus rääkis oma kogemustest ja ütles, et uue seaduse rakendamine algas neile hästi. Esimese kolme kuuga neljakümne viie hanke peale ühtegi vaidlustust ei esitatud. Küll aga pidid nende hankespetsialistid tublisti vaeva nägema hangete ettevalmistamisel. Uue seaduse osas koolitati Maanteeameti töötajaid üsna põhjalikult.

Maanteeamet on Eesti riigi üks suuremaid hankijaid, mis teeb aastas üle neljasaja hanke, suurusjärgus kakssada viiskümmend miljonit eurot.

Seadusemuudatustest rääkides tõid Sandor Elias ja Kristo-Taavi Ruus välja mitmeid tähelepanekuid.

Pakkuja kõrvaldamine

Kindlasti on üks enim küsimusi tekitanud uus säte, mille üle on ettevõtjad muret tundnud, on see, et hankijal alates 1. septembrist väljakuulutatud hangetes võimalik siis, kui ta oma kaalumise tulemusena seda vajalikuks peab, kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on eelnevaid hankelepinguid oluliselt või pidevalt rikkunud.

Eliase hinnangul sai see säte ellu kutsutud paadunud hankelepingu rikkujate valitsemiseks ja nende nii öelda kaudses mõttes karistamiseks, mitte igapäevaste hankijatega tekkivate kas vaidluste või tõesti mingit apsakate tagantjärele karistamiseks. Ta loodab, et selle rakendamise praktika ka juhindub tegelikust eesmärgist ja et hankijad mõistaksid, et see tähendab tõesti erandolukordi, mitte et see kujuneb nüüd reegliks. Sellest, et hankelepingu mingil määral kõrvalekaldumine eriti suurtes lepingutes, on küll reegel ja sinna ei saa Eliase sõnul mitte midagi parata.

Maanteeamet on selle üle arutanud ja püüdnud kujundada põhimõtted, et kuidas neid siis hakatakse mõistlikult rakendama.

Pöördmenetlus ja hankepass

Hankemenetlus koosneb erinevatest etappidest. Kui vana seaduse järgi oli alati kivisse raiutud see, et hankemenetluse üldise loogika kohaselt kõigepealt kontrolliti kõrvaldamise aluste puudumiset, siis kvalifitseerimist ja siis hakati vaatama sinna pakkumuse sisse ja lõpuks selgitati välja edukas pakkuja. Uus seadus võimaldab hankijal, ei kohusta, võimaldab kui ta seda vajalikuks peab, esmalt selgitada välja kellel on kõige parem pakkumus ja siis alles kontrollida, et ega ta ei vasta kõrvaldamise alustele ja kas ta vastab kvalifitseerimistingimustele. Loodetavasti on see nii pakkuja kui ka hankija jaoks natukene üleliigset bürokraatiat vähendav võimalus. Sisuliselt on see protsess nagu teistpidi pööratud, selgitas Elias.

Ruus täpsustas, et kui vaadata seaduse seletuskirja, siis üks eesmärk oli ka see, et bürokraatiat vähendada. Kui me võtame hankepassi ja pöördmenetluse, siis kindlasti oli see üks meede, kus seadusandja tahtis, et bürokraatiat vähendatakse. Selle koha pealt on meil plusse ja miinuseid.

Pluss on kindlasti see, et me ei pea kõiki pakkujaid hakkama kontrollima, kas ta vastab nõuetele ja kvalifitseerimistingimustele. Miinus on see, et tegelikult edukalt pakkujalt peab hakkama dokumente küsima siis, kui on ta välja selgitatud. Varasemalt pidi pakkuja esitama dokumendid kõik juba ära. Nüüd on bürokraatia liikunud lõppu, aga selle vahega, et kõiki pakkujaid ei pea kontrollima. Pakkujate jaoks on ka hankepassi teema uudne ja tegelikult see nõuab pakkujatelt põhimõtteliselt head hankespetsialisti, sõnas Ruus.

Projektijuht on täna tegelikult raskuses pakkumise esitamisega ehk siis, et seal võib-olla oleks koht, kus võiks mõelda, et kuidas lihtsustada ja arusaadavamaks teha kogu selle hankepassi asja.

Mis on hankepass?

Hankepass on lihtsustatult öeldes üks tabel, kus siis pakkuja märgib nn linnukesed, et ta vastab teatud tingimustele. Näiteks, täna on lepingud täidetud, ei esine kriminaalkorras karistusi jne. Nende kohta ei pea esitama ühtegi dokumenti.

Hankijatel on vaja spetasialisti ja ettevõtjad peaksid mõtlema selle peale, et neil oleksid pädevad inimesed. Uusi inimesi otsima just ei pea, aga kindlasti on vaja neid inimesi koolitada. Ruus täpsustas, et tegelikult peaks mõtlema, kuidas seadust parandada, et oleks lihtsam neid pakkumisi esitada ja see ei peaks olema ka pakkujate jaoks bürokraatlik.

Äripäeva raadio saates "Trinit eetris" oli juttu veel hankelepingu muutmisest, maksuvõlgadest, vaidlustamise tähtaegadest, piirmääradest, heastamisest ja kogemuste nõudmisest. Saade on salvestatud 13. detsembril. 

20. märtsil on võimalik osaleda Triniti advokaatide koolitusel „Õigusteadmised IT-juhile“, kus saate ülevaate 4 olulisemast õigusküsimusest IT-juhi töös. Programmiga saate tutvuda ja regsitreeruda SIIN.