Miks mulle internetis alati pakutakse küpsiseid?

Küpsised võivad olla kas alalised või ajutised. Ajutine küpsis kaob automaatselt, kui isik oma brauseri sulgeb, kuid alaline küpsis säilib arvutis pikema aja vältel. Ajutiste küpsiste abil saab kasutaja ennast veebilehele sisse logida, lisada veebipoes virtuaalsesse ostukorvi tooteid, muuta veebilehe keelt või teistmoodi muuta veebilehte endale isikupärasemaks. Küpsiseid võib kasutada ka eelmiste külastuskordade eelistuste meelespidamiseks. Näiteks võib sisse logides olla valik jäta mind meelde (remember me), mida märkides saadetakse kasutajale lisaks ajutisele küpsisele ka alaline küpsis, mis sisaldab infot konto identifitseerimiseks. See küpsis jääb alles ning hiljem samale lehele minnes tunneb veebileht kasutaja ära ning logib ta automaatselt sisse.

Kas küpsistest  võib keelduda ja mis riskid kaasnevad küpsistega?

Juhul, kui kasutaja ei soovi küpsiseid salvestada, võib ta oma brauseri seadistada nii, et see keelaks automaatselt küpsiste salvestuse või informeeriks isikut alati, kui mõni veebileht küpsiseid salvestada soovib. Kuna teadlikkus nõusoleku küsimise vajadusest küpsiste kasutamisel on kasvanud ning nende kasutamine on üldlevinud, siis küsitakse kasutajatelt üha enam nõusolekut küpsiste salvestamiseks.  Siiski kuvatakse sageli kasutajatele palve nõustuda küpsiste kasutamisega, ilma, et kasutajad nende olemust üldse mõistaksid ning mõningatel juhtudel kasutatakse küpsiseid üldse ilma kasutajate nõusolekuta.

Üks taoline ilma nõusolekuta küpsiste kasutamise olukord ilmnes 30. novembril 2017, kui BBCs avaldatud uudise kohaselt esitati Google’i vastu hagi enam kui 5,4 miljoni inimese järel luuramise tõttu. Google’i vastu esitatud kaebus puudutab küpsiste kasutamist, mille abil sai Google ligipääsu miljonite iPhone’i kasutajate personaalsele informatsioonile. Hagi alustamiseks moodustasid inimesed, keda rikkumine mõjutas, grupi nimega Google You Owe Us, kelle esindaja Richard Lloydi poolt kohtusse esitatud hagi võetakse ilmselt kohtus esimest korda kuulamisele 2018. aasta kevadel. Küpsised aitavad reklaamitellijatel pakkuda suunatud reklaame ning tänu nendele on internetikasutajal väga lihtne aru saada, et tema liikumist veebis jälgitakse. Esitatud hagi järgi paigaldas Google aastatel 2011 ja 2012 Safari brauseri kaudu iPhone’desse küpsiseid, mis luurasid kasutajate järel personaalsete reklaamide pakkumiseks. Üldjuhul peaks Safari selliseid küpsised blokeerima, kuid Google puhul seda ei tehtud. Ettevõte pidi 2012. aastal juba maksma samal põhjusel esitatud hagi eest 16,8 miljonit naela valuraha, kuid on valmis selle teekonna taas ette võtma. Edu korral saaks iga kannatanu 700 naela, mis tähendab, et kokku tuleks Google'il välja maksta üsna kopsakas summa.

Kuidas küpsistele isikuandmete kaitse mõjub?

Küpsiste kasutamisel on äärmiselt suur roll isikuandmete kaitse reeglitel. 2016. aasta 14. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks GDPR-i, millega asendatakse senine andmekaitsedirektiiv. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et selles kehtestatut ei pea eraldi siseriikliku õigusaktiga üle võtma ning liikmesriikidel on reeglite osas üsna väike otsustusõigus. Määruse kohaldamisel on vajalikud küll mõningad rakendusnormid, kuid üldiselt kehtib määruses ette nähtu kõikides liikmesriikides ühtmoodi. Uue andmekaitse määruse peamiseks eesmärgiks on anda nutitelefonide, sotsiaalmeedia ja internetipanganduse ajastul kodanikele parem kontroll oma andmete üle ning tagada suurem isikuandmete kaitse.

Nagu ka varasem isikuandmete regulatsioon, näeb GDPR ette õiguslikud alused, mis võivad õiguspärase isikuandmete töötluse aluseks olla. Nendele alustele tuleb tähelepanu pöörata ka küpsiste kasutamisel, kuivõrd nende kasutamise käigus isikuandmetega on puutumus. Isikuandmete õiguspärase töötlemise aluseks võib olla nii seadusest tuleneva kohustuse täitmine, isiku ja temaga sõlmitud või sõlmitava lepingu täitmine, isiku nõusolek konkreetseks töötluseks, andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Seega tuleb ka küpsiste puhul olukorda analüüsida ning tuvastada, millisel alusel nende kasutamine lubatud oleks.

Lisaks andmekaitse üldmäärusele, püütakse ka muude õigusaktidega anda isikuandmete kaitse tagamiseks isikutele veel suurem ülevaade nende andmete töötlemisest ning püütakse tagada valikuõigus isikuandmete kogumise osas. Euroopa Komisjon kavandab selles osas e-privaatsuse määruse kehtestamist. Küpsiste kasutamise reeglite erinevatel lähenemistel on aga nii plusse kui ka miinuseid, mistõttu kuldse kesktee leidmine on keerukas. Kui kasutajad hakkavad seadistama oma privaatsussätteid ja luuakse erandeid nõusoleku küsimise vajaduse osas, peaks suurel osal ettevõtjatest olema võimalik loobuda küpsiste kohta kuvatavatest teadaannetest. See võib tuua kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Teisest küljest võib veebis konkreetsele sihtrühmale reklaami tegevatel ettevõtjatel olla keeruline saada nõusolekut, kui kasutaja on seadistanud oma seadme blokeerima kolmandate osapoolte küpsiseid. Lõppseadmesse salvestatud teabele juurdepääsu saamiseks nõusoleku hankimise kohustusest võib erandi teha ainult juhul, kui sellega ei rikuta kasutajate privaatsust või rikutakse seda ainult väga piiratud määral. Küpsised võivad olla õigustatud ja kasulikud vahendid just näiteks veebilehe külastajate arvu mõõtmiseks, kuid seejuures tuleb olla kindel, et küpsised midagi enamat sealt kõrvalt ei kogu.