Palo: majandusprobleeme leevendaks digitaliseerimine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo märkis, et neile probleemidele tuleb läheneda nii, et vajadus tööjõu järele olekski väiksem, sest vaatamata püüdlustele, peame leppima sellega, et inimesi meile vajalikul määral juurde ei tule.

„Ettevõtete konkurentsivõime tõstmise ja innovatsiooni suurendamise võtmeteguriks on uute kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine, mis hõlmab eelkõige tööstuse laialdast digitaliseerimist,“ lisas Palo.

„Digitaliseerimine võimaldaks kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet tasemele, mis võimaldaks vajadusel värvata vajaliku spetsialisti Euroopa Liidust ja samal ajal muuta töökohti ka Eesti inimeste jaoks atraktiivsemaks,“ ütles Palo.

Minister täpsustas, et tulevast aastast on võimalik tööstusettevõtete siseste kitsaskohtade selgitamiseks ning lahendusettepanekuteks läbi viia riigi toel digitaliseerimisanalüüs. Lisategevusteks on ka ettevõtete teadlikkuse tõstmine ning pilootlahenduste väljatöötamine ja rahastamine. Tööstuse digitaliseerimiseks on 2018–2020 aastatel ette nähtud 5,6 miljonit eurot.

Digitaliseerimist ootab ees ka ehitussektor. Urve Palo selgitas, et ehitussektori digitaliseerimise eesmärk on kasvatada tootlikkust ning elavdada eksporti. Plaanis on alustada e-ehitusstrateegia koostamist. IKT arenguprogrammist on ehituse digitaliseerimiseks järgneval kolmel aastal ette nähtud 1,5 miljonit eurot.

Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul tõusevad lähitulevikus aktsiahinnad, kuid inflatsioonikasv eelseisvatel kuudel pidurdub.

"Lisaks EKI ekspertidele on paljud teisedki eksperdid väitnud, et inflatsioonilagi on ilmselt saavutatud ja hinnatõus aeglustub. Samas vahest olulisem sõnum on see, et vaatamata hinnatõusule, mis suuresti tingitud maailmamajanduse arengutest, paraneb vähemkindlustatute ja madalamate sissetulekutega kodumajapidamiste rahanduslik olukord ja seda tänu mitmetele uuest aastast rakenduvatele reformidele," tõi välja Palo.

Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul on Eesti majandusolukord juuniga võrreldes veelgi paranenud. Kinnitust on leidnud ekspertide poolt märtsis ja juunis avaldatud positiivsed ootused. Eesti majandusedu tugineb suuresti Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele muutustele, poliitilise ebakindluse vähenemisele ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengule. Majanduskasvu kiirenemisele on tuge lisanud samuti siseriiklikud arengud nagu kõrge tööhõive, elanike tulude kasv ja eratarbimise areng.

Oluliselt on paranenud hinnang investeeringute olukorrale. Seda pidas heaks 63% ekspertidest. Investeeringute tõus on suuresti toimunud ekspordi elavnemise toel, mis on kiirendanud ettevõtete toodangu kasvu ja tõstnud kasumeid.

III kvartali konjunktuuri saab lugeda siit