Kalev Pihl: pilve mõte on finantsriskide maandamine teiste äririskide arvelt

SK ID Solutions korraldas sõbrapäeval Smart-ID demohommiku, kus räägiti uue eID lahenduse e-teenustega integreerimisest, jagati Smart-ID kohta tehnilist infot ning tutvustati esimesi kogemuslugusid.  Sellist sõbrapäeva kohtumist ära kasutades küsisime uute innovaatiliste lahenduste tutvustamisel alati innustava ja põneva esineja Kalev Pihla käest lisaks arvamust pilvevaldkonna arengute kohta.

Kui palju SK kasutab pilvelahendusi või pilveteenuseid?

Me oleme suured pilvessõbrad. Meil on asjad pilves nii palju kui võimalik, kuid selge erandiga - usaldusteenust ei oska täna keegi veel pilve panna. Seega ei saa meie oma põhiteenust pilve panna, aga kõik mis puudutab veebiteenuse majutust,IT tugisüsteeme, raamatupidamist  - kõik sellised asjad oleme pilve kolinud. Näitena sobib kindlasti ka dokumendihaldus, mis on meil täna osaliselt lahendatud digidoc portaali kasutamisega, mille haldur on alates me eelmise aasta kevadest Leedu ettevõte Estina.

Eelmisel aasta esinesid pilvekonverentsil ja rääkisid pilve turvalisusest. Sel aastal ei saa Sa tulla, aga millest Sa sel aastal mõtled ja millest oleks rääkinud?

Pilve idee on tänaseks päevaks segunenud big data kontseptsiooniga, kus toimub andmete agregatsioon üle teenuste. Kui palju seda täna tehakse, kui palju sellest on avalik ja kui palju me seda suudame tegelikult ühiskonnana jälgida? Mina arvan, et see mida Google või Facebook ja teised suured täna teevad, on tohutus koguses andmete agregeerimine. Nad jälgivad, mida teeb kasutaja oma pilveteenustes ja sellest pannakse kokku statistika, mida analüüsitakse ja mille põhjal langetatakse ärilisi otsuseid. Otseselt seda andmestikku, mida kasutajad loovad ja mida nad pilves hoiavad, tõenäoliselt ei jälgita. Kui palju sellest aru on võimalik saada, mida jälgitakse; kui palju profileeritakse ja kui palju isikuid analüüsitakse – see on teema, mis on mind viimastel kuudel päris palju huvitama hakanud.

Mis on kõige suuremad muudatused, mis on toimunud pilvevaldkonnas aasta jooksul?

Kõige suurem muudatus on see, et riik ütles, et pilveteenust võib kasutada. Aasta tagasi rääkis Riigi Infosüsteemi Amet Pilvekonverentsil, et pilveteenuse tarbimine ei ole riigisektorile kohane. Nüüd on tulnud otsus, et seda siiski võib kasutada ning pigem on küsimus, kus ja kuidas seda teha. Hea, et asjade ära keelamise mentaliteet on kadumas.

Teine suur teema on andmekaitsemäärus ja regulatsioon, mis Euroopa Liidust tuleb ning mis mõjutab kõiki andmete hoidjaid. Sellega kaasneb vastutus, millest eelmisel aastal eriti palju veel ei räägitud. See on hästi oluline, et need pilveteenused, mida kasutatakse, maandaksid riski ja võtaksid vastutuse. Euroopa Liit paneb tohutu vastutuse andmete omanikele ja kasutajatele. Tegelikult peaks teenuste kasutamisel vaatama, kas mingi vastutus võetakse ära ja lepingus sätestatakse, kas ja mil määral see on teenuse pakkuja poolt kaetud. See on samuti viimase aasta suur muudatus, mis on loonud täiesti uue väärtuspakkumise. Pilveteenuste pakkujad saaksid seda kohe pakkuda, sest pilvelahendused on palju arenenud ja võimalusi on kõvasti juurde tulnud.

Lisaks on aasta jooksul toimunud ka väiksemaid muudatusi ja mitmed teenused on palju lahedamaks läinud.

Kes Sinu arvates võiks osaleda Pilvekonverentsil?

See sõltub täpsemalt teemadest, aga pilvekonverentsi mõttest tulenevalt on kaks varianti:

elektrooniliste teenuste ärijuhid või IT-juhidteisest küljest võiks osaleda ka need inimesed, kes raha loevad.

Pilve mõte suuresti on finantsriskide maandamine teiste äririskide arvelt. Võib ju öelda, et ettevõte ei võta endale mingit investeeringukohustust ja teenuste eest tasutakse igakuiselt, mistõttu investeeringu risk kaob ära. Kuid sellega tõusevad tõenäoliselt mõned teised riskid. Need inimesed, kes selliseid otsuseid teevad, võiksid ju saada Pilvekonverentsil osaledes aru, millise riski nad uue teenusega juurde võtavad ehk mida nad mille vastu täpselt vahetavad. Kokkuvõttes on see ikkagi vahetuskaup, kus tuleb teada mõlemaid pooli.

Pilvekonverents 2017 "Olla pilves või mitte – selles on äririsk"

toimub 8. märtsil

. Loe lähemalt ja registreeru SIIN

NB! Kalev Pihl sel aastal kahjuks osaleda ei saa :(

Autor: Kalev Pihl