Maa-ametisse jõudis aerofotode tegemiseks uus digitaalne aerokaamera koos vajaliku riist- ja tarkvaraga, mis toodab rohkem ja täpsemaid andmeid ning võimaldab hooaja jooksul aeropildistada senisest rohkem alasid, teatas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Uus digitaalne aerokaamera Leica ADS100 võimaldab toota ja töödelda rohkem ja paremaid andmeid kui senine, üle kümne aasta kasutusel olnud süsteem. See omakorda parandab lendude käigus kogutud andmetest valmistatud toodete (nt kaartide) täpsust ja kvaliteeti.
"Senine, 2005. aastal soetatud aerokaamera oli sedavõrd vananenud, et lakkas pidevalt töötamast ja Maa-ametil oli raskusi kaardiandmete vajalikus mahus tootmise ning uuendamisega," Tiits.
Tänu uue kaamera suuremale jõudlusele kavandab amet hooaja jooksul aeropildistada senise neljandiku asemel pool Eestit. Samuti on plaan hakata iga-aastaselt uuendama suuremate linnade andmeid. Kaardiandmete kogumiseks vajalikud lennud algavad kohe pärast lume sulamist.
Aeropildistamine on Maa-ameti üks ülesandeid, mille tulemusena saadud aero- ja ortofotosid, kõrgusmudeleid jm andmeid kasutatakse sellistes riiklikes andmekogudes, nagu näiteks maakataster, Eesti topograafia andmekogu, keskkonnaregister. Andmekogud on abiks topograafilisel kaardistamisel, maakatastri toimingutes, keskkonnajärelevalves, sh kaevandamise aerokontrollis, maareformi läbiviimisel, metsakorralduses, põllumajanduses, kaitseväes, politseis, piirivalves ja paljudes muudes valdkondades. Näiteks kasutavad neid lisaks Maa-ametile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Maanteeamet, Veeteede Amet, Keskkonnaamet, samuti õppe- ja teadusasutused jt.
Uue aerokaamera süsteemi soetas Maa-amet rahvusvahelise riigihanke käigus, süsteem maksis 975 000 eurot ja seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Seotud lood
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleriks saab 1. märtsist Raigo Uukkivi.
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.