Kinni harjumuspärases tarkvaras

Kasutada võib näiteks vabavaralist Linuxit ja näiteks LibreOffice’it. Püvi toob välja, et siin on üks suurim probleem failivormingute kehv ühilduvus.

Kui n-ö väljastpoolt maja saadetakse fail kinnises vormingus, siis ei pruugita seda vabavaralise programmiga avades ekraanil näha täpselt samal kujul, kui see on koostatud.

Tarkvara vahetus psühholoogiliselt raske

Teist olulist probleemi vabale tarkvarale üleminekuks kommenteeris Püvi: “Inimeste laiskus. Kasutaja on harjunud ühe tarkvaraga ning pole valmis muutusteks. Ta ei näe õppimises kasu. Õppimine võtab aega ja seda enamasti vabatahtlikult ei võeta.”

Püvi sõnul on ta näinud inimeste suhtumist, kus töö andja on teinud otsuse tarkvara vahetuseks vabavara kasuks, kuid töötaja on valmis suusõnaliselt kasvõi oma palgast ostma MS Office’i litsentsi, sest tema jaoks on tarkvara vahetus psühholoogiliselt raske.

Koli töö pilve

Sisuliselt saab kõik elementaarsed dokumenditööd ära teha brauseriaknas, kasutades Google Docsi vms kontoritarkvara internetiversiooni, pilvekeskkondades saab dokumente säilitada, neid teiste kasutajatega jagada ja avaldada.

Kui ka raamatupidamisprogrammi kasutatakse interneti kaudu ja ekirjade eest hoolitseb näiteks Gmail, saab enamiku lihtsamast igapäevatööst sel viisil tehtud.

Tõsi, on sealgi omad riskid. Tasuta teenused tähendavad mingeid piiranguid teenuse võimaluste või kettaruumi puhul. Tasuta pilvekeskkonna kasutustingimustes on tavaliselt ka öeldud, et teenusepakkuja ei vastuta, kui kasutaja andmed peaksid päästmatult kaotsi minema. On olnud ka juhuseid, kus tasuta teenus on ühtäkki tasuliseks muudetud ning vanade harjumuste ja suure hulga varasema töö säilitamiseks on ettevõte sunnitud jätkama sama teenuse kasutamist nüüd juba raha eest.

Varukoopiate tegemine on oluline

Silver Püvi: “Tavaliselt tuleb andmekadu kinni maksta töötajate palgas, kes peavad antud töö uuesti tegema ja seetõttu ei saa ettevõttele uut tulu loota. Paljud ettevõtte juhid ei mõtesta seda nii ja esmaarvamus on see, et küll kuskilt leitakse need failid uuesti üles. Näiteks sorteerides 3–4 päeva postkastis vanades kirjades. Tegelikult on see ju 20% tööandja kulust töötaja palgale.”

Odavam on leida lahendus varukoopiate säilitamiseks. Andres Septer RM-Arendusest soovitas suisa mitut võimalust – üks neist, juhul kui info ei ole väga konfidentsiaalne ja eluliselt vajalik, siiski kasutada mõnda pilveteenust.

Teine võimalus on nn kettajaam kontoris, kuhu andmed talletatakse, ning mis automaatselt sama informatsiooni mitmele erinevale kõvakettale talletab juhuks, kui üks peaks riknema. Keerulisem ja juba turvalisem variant on tekitada võimalus varukoopia salvestamiseks majast väljapoole – siis säilib info ka IT-väliste õnnetuste (elektrikatkestus, veeavarii ja kasvõi tulekahju) korral.

Püvi hinnangul on soodsaimate ja lihtsamate lahenduste puhul varundamiseks tehtavad kulutused suurusjärgus 50–100 eurot riistvarale ning paar tundi tööd arvutite seadistamiseks.

Suurim turvarisk on ikka inimene

Suurem turvarisk arvuti juures on siiski jätkuvalt selle kasutajas kinni. Ikka ja jälle kiputakse avama e-kirjade manuseid või klõpsama linke, mis oleks justkui tuttavatelt tulnud, ning pahaaimamatult lubatakse oma käega pahavara arvutisse. Mõistlik on selliste olukordade vältimiseks piirata kasutajate õigusi arvutis – lubada vaid tööks vajalik.

“Tehniliselt on võimalik teha palju huvitavaid ja kasulikke asju. Kasutaja aga ei taha kunagi oma mugavustsoonist lahkuda. Uue õppimine toimub aga alati väljaspool mugavus tsooni. IT-s on kindel ainult üks asi. Muutus!” kommenteeris Püvi väikeettevõtete IT-lahendusi.

Autor: Äripäev .