Swedbankis üle 7 aasta elektrooniliste kanalite eest vastutanud Erkki Saarniit lahkus selle aasta alguses oma positsioonilt ning asus tööle Eesti kõige värskemas pangas Inbankis.
“Töö Swedbankis oli esimest päevast viimaseni äärmiselt huvitav ja väljakutseid pakkuv. Sain olla oluline osa Baltikumi ühe enimkülastatava internetikeskkonna arendamisel, mõjutades olulisi otsuseid nii turunduslikust kui ärilisest perspektiivist,” kirjeldas Erkki kokkuvõtlikult oma rolli Swedbankis. “Mul on hea meel, et sain nii paljude ägedate inimestega koos töötada. Sellel oli märkimisväärne roll minu isiklikus arengus.”
Äsja pangaks saanud finantstehnoloogia startup-ettevõttes Inbank asus Erkki Saarniit tööle e-äri juhina.
Milline ettevõte on Inbank?
Meie Inbankis usume, et Eesti pangandus pole veel valmis. See vajab uut peatükki ja soovime olla peaosaline selle kirjutamisel. Soovime liikuda panga mugavustsoonist kliendi mugavustsooni. Oluline on ka see, et me ei katsu mõjutada inimesi kasutama kõiki meie erinevaid tooteid ja teenuseid, küll aga neid, mida pakume, soovime pakkuda kõige paremal viisil. Kliendil peab olema vabadus valida parimat.
Millega tegeleb panga e-äri juht?
Tänapäevasel pangal on lisaks finantsidele kaks olulist komponenti: meeskond ja tehnoloogia. Eesti turul on elektrooniline pangandus kõrgelt arenenud ning tehnoloogilised lahendused on edukaks tootepakkumiseks kriitilise tähtsusega. Inbankil on küll Kalamajas ka kontor, kuid meie peamine tegevus on suunatud sinna, kus on kliendid – elektroonilistesse kanalitesse. Minu vastutada ongi panga digitaalse äri juhtimine viisil, mis tagab kliendisõbraliku kasutajakogemuse. Lisaks elektrooniliste kanalite ja seal toimuva äri arendamisele osalen ka uute toodete väljatöötamisel. Meie tänane põhitoode, millega turule tulime, on hoius, mille osas soovime pakkuda väga head intressi. Lisaks on meil valikus paindlik hoius, kust on võimalik intressi kaotamata kuni pool rahast välja võtta.
Kas ka turundus on ainult digitaalne?
Pangana turule tulles on oluline teha end klientidele nähtavaks. Varem ei olnud Cofi (Inbanki endine nimi) jaebrändina turul nii tuntud, sest olime pigem nähtamatuks abiliseks järelmaksuturul oma suure partnerite võrgustiku kaudu. Seetõttu on nähtavuse tagamiseks oluline kasutada ka füüsilisi kanaleid. Täna oleme enda brändi esitlenud näiteks Radissoni seinal ja ajalehtedes. Loomulikult on elektroonilistele kanalitele orienteeritud pangas kõige tähtsam roll siiski digitaalsel meedial, mida oleme kasutanud nii brändi tuntuse kasvatamiseks kui ka hoiuse toote reklaamimiseks.
Milline on teie turundusmeeskond?
Suurtest pankadest erinevalt ei ole Inbankil iga rolli jaoks suuri osakondi, muuhulgas puudub meil hetkel veel ka turundusjuhi positsioon. Küll aga oleme pikalt teinud koostööd majaväliste turundusekspertide ja agentuuridega. Turuletulekul aitas meid Identity, kes on meie brändikontseptsiooni loomisel peamiseks partneriks olnud. Digitaalse identiteedi kujunemisel on olnud suur roll ka OKIA’l, kes lõi meie modernse internetipanga kujunduse ja arendas front-end’i.
Millega oled varem tegelenud?
Olen 12 aastat kokku puutunud e-teemadega. Alustasin juba väga noorelt freelancerina veebilehtede loomisega, alates projektijuhtimisest kuni programmeerimiseni. Ainus, mida ma pole kunagi enda kanda jätnud, on disain. Arvan, et igaüks peab jääma oma liistude juurde ja lõppeesmärgiks on pakkuda oma kliendile parimat. Kokku olen osalenud vähemalt paarisaja veebilehe ja infosüsteemi loomisel. Lisaks lihtsamatele firmaveebidele olen käivitanud e-poode ja ettevõttesiseseid infosüsteeme.
Swedbankis olin kõige pikemalt Eesti e-kanalite operatsioonide juht, samal ajal tehes tihedalt üle-Baltikumilist koostööd. 2013. aasta teises pooles tekkis idee kitsamalt fokuseerida kasutajaliideste arendusele, mistõttu lõin uue tiimi, mis vastutas Eesti, Läti ja Leedu internetipanga ja mobiilipanga kasutajaliidese arendamise ja ühtlustamise eest. See hõlmas disaini ja front-end arendust, aga mis kõige tähtsam – terviklikkusele ja kasutajakogemusele fookuse ehitamist selliselt, et see oleks loomulik arendusprotsessi osa iga uue toote- ja kanaliarenduse juures.
Astusid hiljuti uuesti ülikooli. Millest selline valik?
Minu varasem haridustee möödus Estonian Business Schoolis rahvusvahelist ärijuhtimist õppides. Magistrikraadi omandasin Swedbankis töötamise ajal, mis andis lisaks niigi praktilisele poolele fokuseeritud õppele täiesti uue mõõtme, kuna väga paljut õpitut sai kohe päriselt rakendada.
Olles nii pikalt tegelenud kasutajaliideste arenduste juhtimisega, on mul alati olnud tiimis eksperdid, kes seda teemat ühe või teise nurga alt hästi valdavad. Tundsin, et sooviks seda poolt endas veel rohkem edasi arendada, lisades ka teoreetilist ja teaduslikku vaatenurka. Usun elukestvasse õppesse. Avastasin eelmise aasta alguses, et uue programmina pakub Tallinna Ülikool tsükliõppena magistritasemel inimese ja arvuti interaktsiooni (Human-Computer Interaction) õppekava.
Ärijuht või kasutajaliidese disainer, kumb sa siis oled?
Mõlemad. Äriliselt tuleb iga küsimuse juures mõelda. Disaini poolelt üritan vaadata pilti alati laiemalt ja pigem ütleksin, et tegelen teenuse disainiga, kuhu muuhulgas ühe osana ka kasutajaliides paigutada.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.