6. mail said neli Eesti idufirmat Prototroni rahastult kokku 25 000 eurot, et lähiaastal oma idee ellu ja turule viia.
Kevadise vooru rahastused jagunevad meeskondade vahel järgmiselt: Cubehub 5400 eurot, EdFox 7000 eurot, GlobalReader 5600 eurot ja Sensition 7000 eurot.
Meeskond Cubehub asub looma esimest globaalset raadioside maajaamade võrgustikku, mis pakub oma ühisrahastatud ärimudeli abiga 24/7 sideteenust Maa orbiidil olevatele satelliitidele. Tea Varrak, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Innovatsiooni ja rahvusvahelistumise alal kommenteeris Cubehubi edu: “Nanosatelliitide lennutamine orbiidile on kiirelt kasvav trend. Täna puuduvad mõistliku hinnaga lahendused kiireks andmesideks nanosatelliitide ja maajaamade vahel. Cubehub on hea näide sellest, kuidas kogenud insenerid kommertsialiseerivad kosmoseteadust täiesti uudsel viisil, tuues satelliitside massidesse. Peame seda tugevaks idufirmaks, seepärast on neile võimaldatud ka tasuta kontoriruum Mektorys“.
GlobalReader on arendamas lihtsaimat ja kuluefektiivseimat lahendust tootmisliinide tulemuslikkuse jälgimiseks ja optimeerimiseks. Sensition aga loob riistvara, mis aitab filmitootjatel saada senisest tõhusamalt väga teravaid kujutisi liikuvatest objektidest. EdFox arendab digitaalset õpikogemust, mis aitab haridussüsteemil muutuda indiviidist lähtuvaks ja toota ühiskonda intelligentsemaid inimesi.
Märtsis lõppenud taotlusvoorus esitati kokku üle 100 idee, ekspertkogu ees sai oma arendatavat teenust-toodet kaitsta 10 parimat. „Ka sel korral oli kandideerinud meeskondade tase ühtlaselt tugev ning geniaalseid ja nutikaid ideid rohkem kui üks. Otsustasime, et anname sel korral toetuse välja pigem suuremale arvule meeskondadele. Enamuste ideede puhul on Prototroni toetus pigem innustav rahasüst kui kogukulude kate,“ rääkis rahastu asutajaliige ja Swedbank Eesti juht Robert Kitt.
Mitmed Ekspertkogule ideid esitanud meeskonnad (näiteks „Ajujahi“ võitja Jiffi) olid juba prototüüpimise faasist välja kasvanud ning ei pälvinud Prototroni rahastust, kuna oleksid potentsiaalselt saanud finantseeringut mujalt. „Neile võimaldame oma idee esitamist juba järgmise faasi rahastajate - EstBAN äriinglite ees,“ lisas rahastu juht Siim Lepisk.
Kokku on Prototroni taotlusvoorudes esitatud enam kui 1000 ideed, investeering uutesse ja innovaatilistesse tooteideedesse on üle 250 000 euro, mille abil on hoog sisse antud 22 prototüübile. Pärast Prototroni rahastust on startupid kaasanud investoritelt üle 2 000 000 euro.
Järgmise avatud taotlusvooru tähtaeg on 15. oktoober ning sinna saavad oma idee esitada kõik Eestis prototüüpe valmistavad ettevõtjad, tudengid ja leiutajad. 15. augustil sulguvasse taotlusvooru oodatakse üksnes Tallinna Tehnikaülikooli patendiportfelli kuuluvaid ideid.
Prototroni rahastu asutasid 2012. aastal Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool.
Prototron
Seotud lood
Reedel, 28. novembril selgunud Prototroni järjekordse vooru võitjad, kes saavad kokku enam kui 25 000 eurot on Wise Velocity, Smart Electricity Load ja BlindSense.
15. oktoobril lõppes Prototroni kaheksas taotlusvoor, kuhu esitati rekordiliselt üle 200 nutika prototüübi teostamise idee. Uudseid ideid laekus enim IKT valdkonnast.
Eelmisel nädalal selgusid 10 meeskonda, mis pääsevad Prototroni ekspertkogu ette oma ideed kaitsma ning 24. aprillil toimuval ekspertkogul selgub, milliste meeskondade ideid rahastab Prototron kevadises voorus.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.