Alamäe: Soomest IT-spetside otsimine on mõistlik

Tarkvaraarendusettevõtte Nortal juht Priit Alamäe oletab, et kampaania mõte on Eesti huvi suurendada oma maksubaasi. “Tööturgude integratsioon meie regioonis on igal juhul positiivne näide. Siiamaani on tööjõud liikunud pigem lõunast põhja, aga eks ta mingil hetkel hakkab ka teistpidi liikuma, kui elatustasemed Helsingis ja Tallinnas veelgi enam ühtlustuvad,” pakkus ta.

Alamäe ei olnud küll kampaania sisu ja eesmärgiga täielikult kursis, kuid talle tundus see esmapilgul siiski väga mõistlik. Helsingi on Tallinnale lähemal kui Tartu, ka on eestlased nii loomult kui ka töökultuurilt soomlastega väga sarnased, samuti on võimalik vähese vaevaga teineteist keeleliselt mõista. “Eestis on IKT-sektoris töökäsi puudu, Soomes aga üle,” lausus Alamäe, lisades, et tööjõu liikumine on tänapäeva globaliseerunud maailmaga kaasnev normaalne nähtus.

Et selline kampaania annaks ka käegakatsutavaid tulemusi, tuleks Alamäe sõnul meelitatavatele inimestele näidata neid ootavad lasteaia- ja koolikohti, vabu töökohti koos vastavate elatustaseme säilimise ja tõusmise arvutustega, riigiaparaadi võimekust ja soovi ka inglise keeles oma teenuseid pakkuda.

Logistikafirma Kühne + Nagel IT-keskuse juht Mart Ambur arvab, et EASi kampaania on väga tänuväärne, sest see peaks tooma leevendust Eesti tööjõuturul valitsevale IT-spetsialistide suisa karjuvale puudusele.

IT-tippspetsialisti, täpsemalt tipptasemel programmeerija palgatase ei olegi Soomes ja Eestis enam niivõrd erinev, ütles Ambur. “Kui me võrdleme pelgalt palka, siis on ilmselt ligikaudu 30–50% vahe, teinekord ka suuremgi, kuid võrrelda tuleks ka muud. Võrrelge näiteks kesklinnast 10 minuti kaugusel asuva mõne aasta vanuse sisustatud korteri üüri hinda Helsingis ja Tallinnas või siis Tamperes ja Tartus.

“Jah, me peame kutsuma ka ukrainlasi ja poolakaid Eestisse, paljud ettevõtjad seda ka teevad. Arvan, et kui Soomes on see kampaania läinud edukalt, siis jõuame kampaaniaga ka Ukrainasse ja Poola,” ütles Ambur.

Soomlastel lihtsam Eestis kohaneda

Ambur tõi välja integratsiooniprobleemid, mis tuha all vinduvad ja mida pole näha enne, kui leek lahvatab. Nende probleemidega on soomlaste puhul vaja väiksema tõenäosusega tegeleda. Ida-Euroopa riikidest või kaugemalt pärit võõrtööjõuga on teine lugu.

“Meile ju ei tule üllatusena see, et Eesti kultuur ja keel on Soomele väga lähedane. Enamik soomlastest on Eestis käinud ja siinne elukvaliteet on võrreldav Soomega. Sama lihtne nagu on eestlastel Soomes, on ka soomlastel Eestis kohaneda,” rääkis ta.

“Mis aga võib-olla veel tähtsam – sugulastele külla, kooli kokkutulekule või vana hea sõbra sünnipäevale sõitmiseks ei pea pikalt raha koguma või aega planeerima, vaid kui näiteks ühel ilusal reedel tuleb mõte minna nädalavahetuseks kodumaale, siis ostad laevapileti, mis maksab pigem vähem kui ostukäru täis kaupa supermarketis, ja saad terve nädalavahetuse veeta sugulaste ja vanade sõprade keskel,” tõi ta näite, kui lihtne on soomlasel kodumaal käia. “Soomlane paikneb siin samas inforuumis kui Soomes, saab vaadata Soome telekanaleid, Põhja- Eestis kuulata Soome raadiot, tellida omale kas või Soome paberlehti.”

Ambur usub, et 2–5 aastaga jõuame ilmselt ka sinnamaani, kus Soome ja Eesti on “ühendatud ning maksudest kuni pensionini ei ole vaja lisabürokraatiaga tegeleda”.

Telemaatikateenust pakkuva firma Oskando juht Jaanus Truu aga ei toeta EASi kampaaniat kahel käel. Soome tööjõud on tema hinnangul liiga kallis, et seda siia tuua. “Kasutagu selleks Ukrainat, Poolat või teisi riike. Ei usu, et Soome inimene tahab siia tööle tulla. Soomes on kõrged palgad ja nii palju, kui tean, siis neil endal on vaja IT-sektorisse inimesi – nõudlus on olemas, mis teeb asja raskemaks,” arvas ta.

Ka Oskando, millest pool kuulub taanlastele, püüab võimalikult vähe arendust hoida Taanis, sest taanlastega võrreldes on eestlaste palk kaks korda väiksem. “Eestis on arendajate palgad suhteliselt kõrged, aga soomlaste elatustase on midagi muud,” lisas Truu.

Kommentaar

KRISTEL KASE, EASi rahvusvahelistumise divisjoni välissuhete valdkonna juhtProgrammi eesmärk on välisspetsialistide Eestisse tööle kutsumine ja ettevõtete abistamine välisvärbamisel neis sektorites, kus Eestis valitseb tööjõupuudus. Poole aasta jooksul on EAS kaardistanud sektorid, mis enim abi vajavad. Üheks selliseks sektoriks on IKT, kus on vajadus tuhandete spetsialistide järele, kuna Eestis puudub piisavas mahus vastava kvalifikatsiooniga töötajaid. EAS on suhelnud erinevate IKT-ettevõtetega, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia liiduga, kes on kinnitanud vajadust tuua Eestisse välisspetsialiste ja ootab riigilt tuge selle tegevuse läbiviimiseks.

EASi kampaanial “Work in Estonia” on erinevad sihtriigid, üks esimesi on Soome, kus maikuus ka teavitustööga alustatakse. Soome just seetõttu, et seal on IKT-sektori spetsialiste, keda Eesti vajab, tööta hinnanguliselt 8000. Lisaks on Soome Eestile kultuuriliselt sarnane ja geograafiliselt lähedal ning seal on olulisi olemasolevaid

kontaktvõrgustikke, keda kaasata. Järgmine riik on Ukraina, mille vastu on juba huvi üles näidanud nii IKT-, meditsiini- kui ka tööstussektor.

HEIKKI MÄGI

EASi kampaania “ Work in  Estonia” on ideaalne mainekujundaja, leiab soomlane HeikkiMäki, kes juhib renditööjõudu vahendavat ettevõtet Finesta Baltic. “Võib-olla arvataksegiSoomes tihti, et Eestis on väga madalad palgad. Ei teata, milline töökeskkond ja palk siin on. Neid kõiki tulekski promoda, samasugust kampaaniat ei tee ainult Eesti,” rääkis Mäki.

“Brutopalgad on Eestis kindlasti Väiksemad, aga netopalgad ja ostujõud on suhteliselt sama. Arvan, et mõni soomlane ei ole niimoodi mõelnudki, sest vaatab kogu aeg brutopalka,” lisas Mäki. Ta kirjeldas, et näiteks Helsingis kulub raha kiiremini, sest maksud on kõrged ja teenused Kallid. “Korteriüürid on jube kallid, autod maksavad nagunii Soomes kõvasti rohkem kui Eestis, nii ka söök ja jook,” võrdles Mäki.

Ta soovitab EASil rõhuda kampaanias sellele, et Eesti on kiiresti arenenud e-teenuste vallas, võimalus on kiiremini ametikõrgendust saada ja elukeskkond hea. “Enam ei ole nii nagu 15 aastat tagasi,” lausus ta. “Ilmselt osa soomlastest mõtleb, et Eestis on vaid hea käia nädalavahetuseti kusagil õlut joomas.”