Äpid jälitavad kasutajat – kord kolme minuti jooksul

Carnegie Melloni Ülikooli teadlased võtsid uurimuse kokku tõdemusega, et umbes kümmekond populaarset Androidi äppi kogub kasutaja asukohateavet iga kolme minuti tagant.

Uuringu tulemused tulevad ajal, mil üha enam suureneb inimeste mure elektroonilise privaatsuse pärast. 2014. aastal leidis Pew Uuringukeskuse raport, et enam kui 90% ameeriklastest arvab end oma elektroonilise privaatsuse üle kontrolli kaotanud olevat. Uurijad ütlesid, et tavalised inimesed tegelikult ei teadvusta endale, et äpid koguvad nende kohta teavet.

Teadlaste hinnangul nõuavad äpid inimese asukohateavet oluliselt sagedamini kui tegelikult mõttekas. Nad toovad ühe näitena ilmateateäpi, mis analüüsib inimese asukohta iga kümne minuti tagant. Teine näide on USAs üsna levinud Groupon Inc äpp, mis pakub inimestele erinevaid soodsaid pakkumisi just selle põhjal, kus nad parasjagu asuvad. Ka viimati mainitu kogub inimese asukohateavet äärmiselt sageli.

Mõlemad mainitud äppide arendajad keeldusid kommentaare jagamast.

Äppide loojate seas on üha populaarsem koguda kasutaja kohta asukohainfot. Selle põhjus on väga lihtne – raha. Nimelt on uuringute käigus kindlaks tehtud, et reklaamiostjad maksavad 10-20% rohkem nende online-reklaamide eest, mis sisaldavad asukohainfot. Ühes teises uurimuses tehti aga kindlaks, et kui äpp nõuab asukohainfot, jagab see 73% suuruse tõenäosusega infot reklaamivõrgustikuga.

Asukohainfo võimaldab reklaame tarbijatele nii-öelda lähedasemaks teha ehk sageli näeb tarbija just nende ostukeskuste reklaame, kus ta parasjagu lähedal on. Teadlaste sõnul pole enamik inimesi sageli teadlikud, et nende asukoha ning reklaami vahel on seos.

Lisaks neile äppidele, mida kasutaja saab endale ise nutiseadmesse installida, on ka juba varem seadmesse paigaldatud äpid, mida nii lihtsalt ära kustutada ei saa. Ka need äpid koguvad infot inimese asukoha kohta.

Google keeldus kommentaare jagamast.

Võrdlevaid samalaadseid uuringuid, nagu Carnegie Melloni Ülikool Androidi äppide kohta tegi, Apple'i omade kohta pole. Küll aga on teada, et kui Androidi puhul rakenduvad personaalse info jagamise seaded automaatselt kõigile äppidele, siis iOS lubab iga äpi puhul seadeid eraldi määrata.

Elektroonilise Privaatsuse Infokeskuse juht Marc Rotenberg kommenteeris, et inimeste asukohainfo peaks olema avaldatud ainult siis, kui inimene seda ise mingil hetkel peaks soovima. Selle asemel avalikustavad seadmed pidevalt, kus seadme kasutaja asub, mis tähendab, et kasutaja asukohta saab pidevalt jälgida.

Tulles tagasi eelpool mainitud uuringu juurde, siis tegid uurijad selgeks ka ühe murettekitava tõsiasja: kuigi inimesed tunnevad, et nad on kontrolli elektroonilise privaatsuse üle kaotamas, ei võta nad ometigi midagi selle parandamiseks ette, näiteks ei muuda telefoni seadeid.