• 05.02.14, 14:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

BaltCap asutas 100miljonilise fondi

Baltikumi era- ja riskikapitaliettevõte BaltCap asutas 100 miljoni euro suuruse planeeritava kogumahuga erakapitalifondi BaltCap Private Equity Fund II (BPEF II), teatas ettevõte.
BaltCapi teatel on fondi maht asutamisel 50.6 miljonit eurot ning hetkel on investorite märgitud kapitaliks 63 miljonit eurot.
BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks ütles, et Baltikumi soodne majanduskeskkond annab suurepärase võimaluse ettevõtteid konsolideerides muuta nende tegevus efektiivsemaks ning samas toetada lisakapitaliga ettevõtete laienemist nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel turgudel.
„Otsest sektoripiirangut ega -fookust pole. Oleme nii-öelda generalistid,“ ütles Saks Äripäevale. „Natuke oleneb ettevõtte suurusest. Kui fondi suurus on 100 miljonit eurot, siis plaaniks teha 8-10 investeeringut, mis oleks iga ettevõtte kohta 5-15 miljonit eurot. Me ei saa miljoni euro kaupa investeerida, muidu ei halda fondi ära,“ lisas ta.
Saksi sõnul on tegemist klassikalise fondistruktuuriga ehk 10aastase elueaga, kus esimese viie aasta jooksul raha investeeritakse ning ülejäänud viie jooksul arendatakse ja väljutakse. „Üldjuhul tahame näha, et suudame firma väärtust kasvatada 2-3 korda,“ ütles Saks. Tema sõnul on erakapitali investeeringud majandusele tervikuna väga kasulikud, tuues majandusse koguinvesteeringust umbes 2,5 korda rohkem raha.
BPEF II jätkab oma eelkäija BaltCap Private Equity Fund I (BPEF I) strateegiat. BPEF I on investeerinud kaheksasse portfelliettevõttesse, mis on kokkuvõttes viimase nelja aasta jooksul neljakordistanud EBITDA-d ning enam kui kahekordistanud oma käibe, küündides 2013. aastal 230 miljoni euroni. Mitmed portfelliettevõtted on selle aja jooksul läbi teinud olulise rahvusvahelise arengu ning nende töötajate arv on BaltCapi halduse all kasvanud poole võrra kuni 2700 inimeseni.
BPEF II teeb omakapitali investeeringuid innovaatilistesse Balti regiooni ettevõtetesse, keskendudes “osta-ja-arenda” tüüpi tehingutele. „Tahame osta osaluse mõne sektori juhtivas firmas ja laiendada seda teistesse riikidesse, näiteks Eestist Lätti ja Leetu - ostame teistest riikidest analoogseid firmasid ja moodustame suurema grupi, üritades rahvuslikust tšempionist teha regionaalset tšempionit.“
Fondi investorid kiidavad. BPEF II investoriteks on Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis investeerib läbi 2012. aastal asutatud Balti Innovatsioonifondi (EIF-i ja Eesti, Läti ning Leedu valitsuste poolt loodud fondifond), mis tegutseb vastavate riiklike asutuste agentuuride kaudu – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Swedbanki Investeerimisfondide, LHV Varahalduse ja Danske Capitali poolt hallatavad Baltikumi pensionifondid.
“EIF-i koostöö BaltCapiga sai alguse juba 2001. aastal ning läbi uue investeeringu tugevdame omavahelist koostööd veelgi,” vahendas BaltCap Euroopa Investeerimisfondi juhi Richard Pelly sõnu.
“BaltCapi kogemus ning tõestatud suutlikkus Balti regioonis investeeringuid teha on ainulaadne ning uus investeerimisfond võimaldab neil tegevust veelgi laiendada. EIF on nii Balti Innovatsioonifondi loojaks kui ka võtmeinvestoriks, töötades koos regionaalsete partneritega. BPEF II on esimene Balti Innovatsioonifondi raames asutatud investeerimisfond, olles oluliseks verstapostiks unikaalse Baltikumi-ülese fondifondi tegevuses,” lisas ta.
EBRD president Sir Suma Chakrabarti kinnitas samuti uue investeerimisfondi olulisust ning tundis heameelt jätkuva koostöö üle.
“See on verstapost, mis näitab, kui oluline on pakkuda ettevõtetele era- ja riskikapitali pikas perspektiivis. Me oleme valmis seda tegema, toetamaks kaugeleulatuva potentsiaaliga uuenduslike kohalike ettevõtete kasvu ja arengut,” sõnas Chakrabarti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.23, 15:28
TalTech pakub võimalust toetada edukaid tudengeid ja põnevaid projekte
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele