Kuigi välismaalaste palkamine Eestisse on lihtsamaks tehtud, on see IT-sektoris ebamõistlik, sest kõrged tööjõumaksud teevad palgad madalamaks kui näiteks Venemaal, rääkis IT-firma Helmes omanik Jaan Pillesaar intervjuus.
Eile avaldatud
statistikaameti andmetest selgub, et suurim palgatõus III kvartalis oli info ja side valdkonnas - keskmine kuupalk tõusis võrreldes mullusega 14,4%.
Kuidas teie tajute, kas IT-sektoris on praegu kiire palgakasv toimumas?Nõudlus IT-valdkonnas on viimasel ajal, jah, kasvanud kiiremini kui ülejäänud majanduses. Me siin Helmeses iga nädal juhtidega arutame, et millal see IT-mull siis jälle lõhkeb ja pendel vastassuunda lendab.
Kui reaalset pilti vaadata, siis mõnede oma tellijate juures näeme, et tellimuste mahtusid järgmiseks aastaks on 30% juba vähendatud. Helmest see küll ei puuduta, sest meie fookus on ärikriitiline tarkvara ja selle pealt tavaliselt kokku ei hoita. Uute tellimuste portfell on meil kasvanud ligi 50%, mis näitab, et tellijaid turul jätkub.
Aga fakt on, et teatud tagasitõmbumine järgmine aasta tuleb. Ja need firmad võivad hätta sattuda, kes praegu palgatõusus kõiki teisi üle trumpavad. Järgmise aasta lõpus võivad nad end kergesti leida olukorrast, kus arenduseelarvet on ees vähem, kui palgaeelarves kulusid välja lubatud. Selles mõttes ma soovitaks ettevaatlik olla - ükski pidu ei kesta kauem kui peolistel jõudu jätkub.
Kas Helmes on sel aastal palkasid tõstnud?Oleme mõningaid palkasid tõstnud ja kindlasti tõstame veelgi, kui näeme, et mõni tasu hakkab turuhinnale alla jääma. Me tahame alati olla head ja õiglased palgamaksjad. Tavaliselt meie kogupalgad tõusevad majanduse elavnedes ka iseenesest, kuna kõrgemad kasumid võimaldavad töötajatele kõrgemaid preemiaid maksta.
Majandusanalüütik Maris Lauri nimetas IT-sektori palgakasvu põhjuseks suurt tööjõupuudust. Mida te sellest arvate?Jah, Eestis on selgelt liiga vähe IT tööjõudu. Vaatamata välismaalaste seaduse pehmendustele on väljast tööjõu sissetoomine jätkuvalt tülikas ning paljudel juhtudel pole see ka mõistlik, sest Eestisse toodud tööjõu pealt peab kohe hakkama ka Eesti kõrgeid tööjõumakse maksma.
Täna on turul näiteks selline absurdne olukord, et meist mahajäänumates riikides nagu Venemaa või Ukraina saavad tarkvara arendajad rohkem palka kätte kui Eestis ja samal ajal neile tööd andvate firmade jaoks on palgakulud madalamad kui Eesti firmadele.
See vahe tuleb oluliselt madalamatest tööjõumaksudest ja madalamast üksikisiku tulumaksust nendes riikides. Ja Eestis kättesaadav väiksem palk ei ole tingitud Eesti firmade ahnusest palkade maksmisel, vaid otseselt riigimaksudest. Väljamüügihinnad on nimelt maailmaturul kõigile firmadele ühesugused.
Ehk siis, Eestis kehtivad maailma ühed kõrgeimad tööjõumaksud löövad valusasti Eesti IT-töötaja rahakoti pihta. Praktiliselt pool töötaja teenitust võtab riik maksudena endale. Vastu pakub pikkade ooteaegadega arstiabi, mida IT-töötajad kui noored inimesed eriti ei vaja, ning töötuskindlustust, mida IT-töötajad samuti peaaegu kunagi ei vaja. Pole seega midagi imestada, et noored ja andekad IT-töötajad siit võimalusel jalga lasevad. Valitsus peaks sellel kohal tõeliselt mõtlema, mida teha, et nooremad haritud IT-töötajad ei lahkuks Eestist.
Praegu ei soovi Venemaalt ükski andekas noor insener siia kolida, sest ta hakkaks siin vähem palka saama. Tõsi küll, Eestil on selle eest vastutasuks pakkuda paremad riigiteenused kui Venemaal, aga noori inimesi tavaliselt need paremad riigiteenused ei huvita.
Seotud lood
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.