Tallinna Tehnikaülikool eraldas prototüüpide loomist rahastavale Prototronile 180 000 eurot, mis suunatakse ülikooli tööstusomandi põhjal loodavate prototüüpide arendamisse ja turule viimisesse.
Summa jaguneb kolme aasta peale, vastavalt 80 000, 50 000 ja 50 000 eurot jooksval, 2014. ja 2015. aastal
„Prototronist on kujunemas keskus, kuhu koondub informatsioon võimalikest uudsetest ideedest, ekspertiis prototüüpidega seotud ärimudelite kohta ning ka osaliselt rahalised kanalid. Selline lähenemine ja koostöö annab lisavõimalusi ideede elluviimiseks ja ettevõtete edukaks alguseks,” selgitas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.
Kolmandas taotlusvoorus laekus Prototronile 57 nutikat ideed, millest ekspertkogu valis välja kaks. Ekspertkogu määras meeskonnale High Mobility 7000 eurot, millega ta loob luksusautodele mõeldud meelelahutus-, navigeerimis- ja elektroonika juhtimissüsteemi, mis asendab tänased igavad LCD ekraanid. Meeskond on oma võimekust tõestanud autotootjate Saab ja Volvo juures ning peab esimese prototüübi rakendamise osas läbirääkimisi mitmete autotootjatega, sealhulgas Koenigseggiga.
Meeskond Language Accelerator saab prototüübi arendamiseks 9900 eurot. Nende ideeks on luua programm, mis õpetab ükskõik millise võõrkeele, ükskõik millisele õppurile selgeks 200 tunniga. Tippinseneride loodud statistilisel analüüsil põhinev keeleõppeprogrammi lähtub õppija teadmistest, võimekusest ning omandatava keele keerukusest, et luua ideaalne õpitempo ja maht.
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt märkis, et viimases taotlusvoorus oli mitmeid lennukaid ideid, väljavalitud projektides oli aga kõige suurem potentsiaal nii äriliseks kui ühiskondlikuks kasuks. „Language Acceleratoril on tõeliselt interdistsiplinaarne projekt ja see on just see lähenemine, mida me otsime,” selgitas Kitt.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.