Liigume kübersõltuvuse poole

Jaanuarikuus toimunud Elioni kettaseadmete katkestus pani küll tarbija pahandama, aga see ei olnud Priisalu jaoks kriitiline katkestus ühiskonna jaoks. "Palju tõsisemad tagajärjed toob mõne kriitilisema süsteemi rivist välja minek," märkis ta.

Alati ei tasu karta häkkerit. "Keskendume küberrünnakutele, aga ohtusid tasub ka mujalt oodata," ütles EMT tehnikadirektor Tiit Tammiste konverentsi osalejatele. Tema sõnul oli eelmise aasta novembrikuus tormi tagajärjel Raplamaal ja Jõgevamaal ligi 45 tugijaama rivist väljas elektritoidu puudumise pärast. "Meie jaoks tähendab see pisut üle 1% jaamadest, aga tulemusena ei saanud paljud nende kahe maakonna inimesed päästeametit ega kiirabi välja kutsuda," rääkis Tammiste. Ta lisas,  et päästjad pidid sõitma ringi ja ise abivajajaid otsima.

Küberteema energiasüsteemis koordineerimata. "Meie valdkond areneb kiiresti, kõik automatiseerub, aga ametlik koordinaator on puudu ja iga ettevõtte paneb ise prioriteedid paika," rääkis Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Tarmo Mere. 

Tema sõnul kehtivad pigem head käitumistavad. "Just sellepärast on praegune objektide taastamise prioriteetide pingerida eriolukorras järgmine: 1) elutähtsad nagu haiglad ja päästeamet 2) ühiskondlikult tähtsad nt politsei juhtimiskeskus 3) majanduslikult tähtsusega 4) suure avaliku mõjuga sh haridusasutused. Alles siis tulevad inimeste kodud. Puhtalt ärieesmärkidest lähtudes võiks see pingerida teistmoodi välja näha," märkis ta.

Osapooled isoleeritud. Süsteemi paljud osapooled tegutsevad Mere sõnul üksteisest sõltumatult. "Energiasüsteemi kontekstis on meil tootjad, põhivõrk, jaotusvõrgud, Euroopas juba lisaks mikrotootjad," selgitas Mere ja ennustas, et mikrotootjad ilmuvad tulevikus ka Eestisse. "Süsteemi keerukus kasvab," ütles ta.

Ainuüksi Elektrilevi OÜ-le kuulub pisut üle 60 tuhande km elektriliine, mis teeb poolteist ringi ümber ekvaatori. Iga 3 km taga on alajaam. 22 tuhandest alajaamast on pea 1200 telejuhitavad. "Kaugjuhtimine ja automaatika on mugav, aga tähtis on ka turvalisus," ütles Mere.

EMT-d esindav Tammiste tunnistas, et elame ajal, kui iga ettevõtte tegutseb eraldi. "Koostöö on reguleerimata. Puudub suhtlus," nentis ta. Ometi arvas Tammiste, et võimalik on majanduslikult kasulikumalt tegutseda. "Me ei ole nii rikkad, et ehitada toppelt süüsteeme," tõdes ta.

"Eestis on küberriski kindlustuseks siiamaani olnud "rumal" hajusüsteem," rääkis Mere. Tema arvates ei ole lihtsalt olnud sellist jõudu, mis viiks kogu süsteemi rivist välja. "Selle pärast ei ole kunagi olnud rohkem kui 40% süsteemist halvatud. Riik on alati suutnud edasi toimida," selgitas ta.

Kõik konverentsi osalejad arvasid, et küberturvalisuse tagamiseks on tähtis tsentraliseeritud ja tark tegutsemine. "Tänane koostöö on hea, aga peame minema konkreetsemaks," arvas Tammiste.

"25 aastat tagasi polnud näiteks iptv teenuseid olemas, täna aga on mõne inimese jaoks see elutähtsaks muutunud. Mobiilpanga arv võrreldav internetipanga kasutajate arvuga," ütles ta.

Samas on regulatsioone vähe. "Mobiilsete rakenduste maailmas on raske kontrollida nii takvara arendajaid ja kasutajaid," rääkis Tammiste.  Ta tõi näitena, et tänapäeval võib igaüks uue tarkvaralahenduse äppstor-i üles laadida, samas ei pruugi see tarkvara turvaline olla. "Paljud kasutajad ei oska teha turvalise ja ebaturvalise tarkvaral vahet. Inimesi tuleb harida, nii kasutajaid kui arendajaid," järeldas ta.