RIKS jäi süüdi seaduse rikkumises

Läinud aasta juunis kirjutas Äripäev RIKSi väga detailsest autohankest, mis sobis vaid ühele kindlale autole. Rahandusministeerium algatas seejärel väärteomenetluse. Nüüd teatas ministeerium, et määras rahatrahvi väärteo eest, mis seisnes hankelepingu sõlmimises riigihangete seaduse (RHS) nõudeid rikkudes.

RIKS rikkus rahandusministeeriumi teatel RHS-i nõudeid riigihanke „Kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks kuuks“ korraldamisel.

Sihtasutus esitas rahandusministeeriumi väärteootsuse peale kaebuse kohtule eelmise aasta viimasel päeval, seega ei ole väärteootsus jõustunud.

RIKS-i toimepandud väärtegu seisnes selles, et linnamaasturite kasutusrendiga liisimiseks korraldatud riigihanke tehnilises kirjelduses nimetati tüüpe „DDS“ ja „USS“, mida kasutavad sõiduki mägipiduri ja paigaltvõtu funktsioonide tähistamiseks eelkõige Nissan ja Renault ning tüüpi „All-mode 4x4-i“, mida kasutab sõiduki neliveo tähistamiseks eelkõige Nissan. Konkreetsete tootjate kasutatavate tähelühendite nimetamisega riigihanke tehnilises kirjelduses, ilma viite „või sellega samaväärne“ märkimiseta, annab hankija riigihankes osalemisel lubamatu eelise tootjatele, kes vastavalt tähistatud tooteid turustavad.

Samuti sõlmis RIKS riigihanke tulemusena hankelepingu lubamatult isikuga (liisinguandjaga), kes riigihankes ei osalenud ja pakkumust ei esitanud. Rahandusministeerium on seisukohal, et riigihanke tulemusena saab hankelepingu sõlmida üksnes isikuga, kes on riigihankes osalenud ja esitanud pakkumuse, mille hankija on tunnistanud edukaks. Kuna riigihankes osales ja eduka pakkumuse esitas Fakto Auto AS, saanuks hankelepingu sõlmida üksnes AS-iga Fakto Auto.

Asjaolu, et isik, kellega RIKS hankelepingu sõlmis (liisinguandja), üksnes finantseeris sõidukite liisimist AS-ilt Fakto Auto, ei võimalda täpselt reguleeritud riigihanke menetluses õigustada sellise isikuga hankelepingu sõlmimist, kes riigihankes ei osalenud ja edukaks tunnistatud pakkumust ei esitanud.