Tarkvaraarendus ideest teostuseni – kuidas käib töö IT-maailma köögipoolel päriselt?

Fujitsu Estonia tarkvaraosakonna projektijuhi Margus Malva ütleb, et töö projektiga algab pihta müügifaasist. Kuna nende ettevõtte fookus on valdavalt avalik sektor, siis tegeletakse peamiselt suurte projektidega, mis jõuavad lauale läbi hangete.

Otsus, millistele projektidele pakkumine tehakse, sõltub sellest, kas need kattuvad valdkondadega, milles Fujitsu Estonia tegutseb ning kas olemas on vajalik tehnoloogia ja teadmised. „Huvi pakuvad sellised projektid, mida näeme oma tulevase arengusuunana. Peame kaaluma, kas meil on konkreetse töö jaoks vaba ressurssi ning kas suudame pakkumise teha konkurentsivõimelise hinnaga, ent samas ka ärile kasumlikult,“ selgitab Malva.

Projektijuhi laual on hetkel kaks põnevat teostamisel olevat ülesannet. Üks neist on Eesti.ee ettevõtte portaali osa, suur riigihankega võidetud töö, mille meeskond on kokku pandud mitme ettevõtte osalusel. Teine projekt on aga ühine ERP meekonnaga, kus Fujitsu Estonia osaks on luua uus veebipõhine moodul PERHi ERP süsteemile. „Selles ettevõtmises osalevad Fujitsu Hispaania kolleegid. Võtan neid kui oma inimesi, aga kui ka nemad lugeda väliseks ressursiks, siis on ka selles projektis osa arendajatest "võõrleegionärid".

Meeskonnajuht Mait Koppel osaleb projektis aktiivselt juba pakkumise koostamise algfaasis. Tegu on suure tööga, sest hangetes tuleb esitada mahukas dokumentatsioon. „Mõnikord on nõutud ka proovitöö, mille jaoks on vaja leida vahendeid ja eraldada selle tegemiseks aega,“ ütleb Koppel, kelle komplekteerida on ka meeskond, kes projekti võitnud tööd teostama asub.

Uue projektimeeskonna kokkupanek on omajagu keeruline ülesanne, sest veenduda tuleb selles, kas vajalike oskustega inimestel on võimalik ajaliselt selles konkreetses töös ka osaleda. „Kui kõiki inimesi meie meeskonnas ei leidu, siis kaasame spetsialiste teistest osakondadest, välistelt partneritelt või Fujitsu teistest riikidest. Fujitsu Estonia tarkvaraosakonnas töötab umbes 70 inimest ja lisaks kasutame 15 inimest allhankijatena,“ selgitab Mait Koppel.

Väliste spetsialistide arv on praegu suur, sest kasv on olnud kiire ja samas tempos töötajaid juurde värvata ei ole Fujitsu Estonia jõudnud. „Sel aastal oleme värvanud üle 20 inimese, kuid see pole piisav, sest projektide käive on kasvanud 100% - eelmise aasta 1 miljonilt eurolt 2 miljonini selle aasta lõpuks,“ sõnab Koppel.

Värbamine on oluline osa tiimijuhi tööst ja see käib tegelikult kogu aeg. Kõige keerulisem on meeskonnajuhi sõnul just heade arendajate leidmine, teiste rollidega on lihtsam. Ent kas värvata tuleks enne või pärast hanke võitmist? „Paralleelselt,“ ütleb Mait Koppel. „Ühelt poolt ei saa võtta inimesi ootele ja teiselt poolt ei saa ka värbama hakata alles siis, kui projekt on võidetud. Projekti on ka väga raske müüa, kui inimesi selle jaoks saadaval ei ole.“

Projektijuht Margus Malva ütleb, et hajusate meeskondadega töötamisel on oma eripärad. See nõuab rohkem aega sisseelamiseks ja ka igapäevaseks suhtluseks. „Sihipäraselt on vaja ehitada ühtset tiimitunnet ja ühise eesmärgi nimel tegutsemise tahet. Lisaks nõuab võõrkeeles töötamine hoolikat kuulamist, üle kordamist ja selgitamist,“ räägib ta.

Majaväliste ressurssidega koostöö on on väljakutse, kuid annab kindlasti lisandväärtust, võimaluse näha teistsugust töökultuuri ja üksteiselt õppida.

Selle eest, et projekt ka kliendi soovitud nõuetele vastab, kannab hoolt analüütik. Tema ülesandeks on selgeks teha, mis tulem peab projekti lõpuks valmis olema ja millised dokumendid on kliendile vaja esitada. „Minu roll algab juba hankesse mineku otsusest, kus kaalume, kas töö on meile sobiv. Pärast võitu on esimene asi saada paika skoop – kaardistada nõuded, nõuete pealt kasutuslood, andmemudel, kasutajaliidese vormide hulk ja keerukus, erinevad liidesed, vajadusel ka teistest süsteemidest andmete ületoomine jne,“ selgitab oma argitegemisi Fujitsu Estonia analüütik Reeni Mikkelsaar.

Tema kirjutab analüüsi esmajärjekorras arendajate jaoks, et neil sellest töötades kasu oleks. „Kui klient pole infosüsteemide tellijana veel nii kogenud, teeme temaga koos-lugemist, kus veendun, et klient päriselt ka saab aru, mis seal kirjas on. Dokumentatsiooni struktuuri loomisel võtan eeskuju sellest, missugust analüüsi klient on harjunud lugema. Nii on tal lihtsam ka loodavat sisu mõista. Analüüsi kirjutamisega paralleelselt olen tavaliselt koostanud ka klikitava prototüübi, mis annab kliendile nö. käegakatsutava nägemuse loodavast lahendusest ja maandab hilisemaid riske nõuete mitmeti tõlgendamise osas,“ ütleb Reeni.

Suuremad arendusprojektid jagatakse tükkideks ehk analüüs ja arendus liiguvad omavahel sammu võrra nihkes – ajal, mil ühe etapi arendus käib, tehakse järgmise jaoks analüüsi. „Ma osalen projektis selle algusest lõpuni. Kui projekti alguses on rõhk rohkem kliendiga suhtlemisel ja analüüsi kirjutamisel, siis projekti edenedes tuleb palju suhelda ka arendajate ja testijatega,“ tutvustab Mikkelsaar oma tööd.

Arendaja Ardi Aasmaa ütleb, et tema töös sõltub palju sellest, kas tegemist on hooldusprojektiga, kus tehnoloogia on juba paigas ja suur osa üldfunktsionaalsusest ette antud, või hakatakse nullist uut tarkvara tegema. „Paljudes hangetes on väga täpselt kirjutatud, milliseid raamistikke peab kasutama, teistes antakse aga vabad käed. Kui saame tehnoloogilised valikud ise välja pakkuda, siis arutavad arendajad läbi, mis need olla võiks,“ räägib Aasmaa. Valikud sõltuvad arendajate oskustest, varasemate projektide kogemustest kui kliendi poolt kehtestatud nõuetest. „Proovime uuesti kasutada seda, mis kord juba hästi õnnestunud on ja muuta lahendusi, mis nii edukad pole olnud,“ ütleb ta.

Ardi puutub oma töös igapäevaselt kokku analüütiku ja testijaga. „Minu abi võib vaja minna aga ka analüüsifaasis, kui analüütik ei tunne mõne uuema tehnoloogia nüansse. Kuigi meie ettevõttes koostavad andmemudeli peamiselt analüütikud, on alati võimalik paluda arendaja abi mudeli valideerimisel.“

Meeskonnajuht Mait Koppeli sõnul on arenduse varases faasis, kui lõpliku töö tegemine alles käib, abiks prototüüp. Muutuste tegemine on sellises staadiumis palju lihtsam, kui hiljem koodis. „Kohe, kui midagi on valmimas, paigaldame selle kliendile vaatamiseks ja tagasiside andmiseks testimiseks. Kliendi kaasatus ja osalemine on võtmetähtsusega,“ ütleb ta ja lisab, et üksnes tihedas suhtluses ja ühistöös saab sündida süsteem, mida klient vajab.

Valmis tööle kehtib garantii, mille raames parandatakse esile tulnud vead. Vigadele reageerimise kiirus sõltub lepingu nõuetest, vea kriitilisusest ja konkreetsest tarkvarast. „On variante, kus hakkame veaga tegelema järgmisel tööpäeval, aga on ka selliseid, mille jaoks on ööpäevaringne valve,“ räägib Koppel.

Tarkvaraosakonna meeskondade projektidest ja eripäradest saad lähemalt lugeda Fujitsu Tarkvara või võta ühendust: Hanni Tomingas, tel 57 702 330, [email protected]!