Traditsioonilisest loteriikorraldajast on saanud uuendusmeelne tehnoloogiaettevõte

„Riigiettevõttena on meie peamine eesmärk pakkuda vastutustundlikult loteriimänge ning selle abil kogutud hasartmängumaksuga toetada ühiskonna arengut. Eesti hasartmängumaksust tuleb 40% lotomängijate käest, mis on suur ja oluline panus paljude kultuuri, spordi, hariduse, sotsiaal jm valdkondade asutuste eelarvesse,” ütleb ettevõtte juhatuse liige Riina Roosipuu. „2021. aastal tasus Eesti Loto hasartmängumaksuna üle 15 miljoni euro. Suur osa maksust läheb otseselt Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriobjektide tarbeks ehk piltlikult võime öelda, et lotomängijad on aidanud valmis ehitada KUMU, ERMi jt. Praegu kogume raha nelja uue olulise ehitise jaoks.”

Ta lisab, et ettevõtte käive on viimase nelja aastaga kasvanud 50% võrra. 2021. aasta loteriide käive oli 86,3 miljonit, kasvades 2020. aasta käibega võrreldes 11,3% võrra. Turustati kokku 20 toodet, sealhulgas 16 kiirloteriid ja nelja klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 86,67% ning kiirloterii oma 13,33%.

„Koroonakriis oli meie jaoks pigem hea aeg, sest eks kodus muust meelelahutusest eemal olles mängiti heal meelel loteriid. Kogu loteriiäri on tegelikult juhuste äri, sest ette ei oska keegi prognoosida, millal suur võit välja loositakse. Aga just see võimalus paneb inimesi rohkem mängima ning koroonakevadel olidki jackpotid suured ja meie jaoks üle aegade parimad müügikuud,” täpsustab Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel. Ta lisab, et ettevõtte tuntuim ja suurima mängijaarvuga toode on Bingo loto, aga väga populaarsed on ka rahvusvahelised mängud Eurojackpot ning Vikinglotto.

Luikmeli sõnul pole Eesti Loto näol tegemist klassikalise hasartmänguettevõttega. „Eristada tuleb loteriid, kasiinomänge ja spordiennustust. Loterii puhul on panused väikesed, tulemused selguvad pika aja peale ning see annab pigem ainest unistamiseks – terve nädala saab mõelda, et mis oleks, kui võidaks... Kasiinos ja spordiennustuses on hasart palju kiirem tekkima. Ka uuringud ütlevad, et lotomängijad ei ole sõltlased.”

Siiski tuleb nende sõnul hoolsalt koolitada nii edasimüüjaid kui ka töötajaid, sest hasartmängudega kokku puutumine loomulikult soodustab ka loterii mängimist. „Me ei ole oma ettevõttes piiranud töötajatel lotomängimist, küll aga ei tohi Eesti Loto töötajad ega nende lähisugulased osaleda lisaloosimistes,” selgitab Roosipuu.

Kokku töötab Eesti Lotos 54 inimest, kelleks on kliendihaldurid erinevates Eesti piirkondades, raamatupidajad, jurist, tootmis- ja turundusinimesed ning töötajad äriarenduse, IT-operatsioonide ja tarkvaraarendusosakonnas. „Täna liigume selgelt sinna, et tuua spetsialistid oma majja sisse ja vähem sõltuda välisest teenusepakkujast. Kaasaegne tehnoloogia on meie töö igapäevane osa, soovime hoida lotospetsiifilise tarkvara oskusteabe ning arendamise oma majas,” räägib Roosipuu.

Eesti Loto tarkvarameeskond on vaid alla kolme aasta vana. Enne seda osteti kõik tarkvaralised lahendused sisse, nüüd on hakatud uusi komponente ise looma. IT arenduse juht Timo Raud nendib, et see on täna ettevõtte tarkvaraarendustöötajate jaoks suur eelis. „Me saame märkimisväärselt mõjutada Eesti Loto käekäiku läbi uute lahenduste, tuua lauale teistmoodi mõtlemist ja visiooni – olla lähedane partner ärile ja üheskoos nihutada piire. Suureks plussiks on kindlasti ettevõtte poolt meile antud usaldus ja vabadus, millega kaasneb ka vastutus, leidmaks parimad tehnoloogilised lahendused eesmärkide täitmiseks.“

IT arenduse meeskonnas töötab seitse inimest ning struktuur on Raua sõnul lame ning juhti kui sellist tarkvaraosakonnas polegi. „Minul on lihtsalt mõned administratiivsed ülesanded rohkem. Muidu on meil nii nooremaid energilisemaid kui ka vanemaid suurte kogemustega inimesi. Väärtustame kõrgelt noorte tööturule toomist ja võtame meelsasti tööle ka väiksema kogemusega töötajaid, kelle silmad säravad ning kellele tundub töö Eesti Lotos põnev väljakutse. Meile saab tulla ka töövarjuks, et organisatsiooni igapäevatööst paremini aru saada. Suhtlemine meeskonnas ja osakondade vahel on avatud, oleme kõik nii-öelda meeskonnamängijad. Ja äärmiselt tähtsaks peame töötajate pidevat toetamist nii tööasjus kui ka muudes muredes.”

Ettevõtte personalispetsialist Marit Raudsik lisab, et hea töökeskkond suure ja mugava kontori näol, ühisüritused, töötajate tervise eest hoolitsemine, kaugtöövõimalused, paindlikkus ning suur toetav meeskond on Eesti Loto motivatsioonipaketi loomulik osa. „Meie väärtused on uuendusmeelsus, koostöö, professionaalsus ja hoolimine. See tähendab, et otsime innukaid, uute ideedega arenemisvõimelisi inimesi, kes ei karda eksida. Väärtustame ausust, eetilisust ja professionaalsust ning hoolime meile usaldatud ressurssidest – mängijatest, töötajatest, partneritest ja keskkonnast,” loetleb ta.

IT operatsioonide juht Andrus Leevik on Eesti Loto üks värskemaid töötajaid, kes alustas tööd tänavu märtsis. „Mulle meeldib, et tegemist on väga paindliku ning stabiilse Eesti ettevõttega, kus iga töötajaga arvestatakse ja üksteist toetatakse,” kirjeldab Leevik.

Ta lisab, et hetkel ootab IT operatsioonide osakond enda sekka süsteemi rakenduste administraatorit. „Usun, et nii lahedasse ettevõttesse pole raske uusi inimesi leida, tuleb vaid murda inimeste kujutlus traditsioonilisest riigiettevõttest!”

Juhatuse liige Riina Roosipuu nendib, et Eesti Loto eripäraks on ka see, et juhindume loteriimaailma rahvusvahelistest standarditest - kogu ettevõtte töö ja igapäevategevused peavad olema korrektsed, usaldusväärsed ning rangelt reglementeeritud. „Meie kasv ei saa olla liiga agressiivne, see ei ole ka riigi ootus. Meie ülesanne on käia ajaga kaasas ja areneda vastutustundlikult. Tegemist on äriga, mis ergutab unistama, pakub mänguelamusi ja annab võimaluse muuta igaühe elu paremaks.”