Autonoomsus teeb andmebaasi halduritest kangelased

Kogu maailmas tarbitud andmemaht oli eelmisel aastal 79 zetabaiti ning prognooside järgi kasvab see aastaks 2025 üle 180 zetabaidi. Viimase kahe aasta jooksul on loodud rohkem andmeid kui kogu inimkonna ajaloo jooksul.

Andmemahu kasv aga jätkub ennenägematult kiires tempos ning see paneb andmebaasi administraatorid, kes tegelevad andmete haldamisega manuaalselt, üha keerukamasse olukorda, sest samal ajal tuleb ka kvaliteetset teenust osutada.

Väljakutsed, millega andmebaasi administraatorid igapäevaselt silmitsi seisavad, on tänapäeva digitaalkeskkonnas keerulised, kuna turvarünnakud muutuvad iga päevaga üha intensiivsemaks ja keerukamaks.

"Oleme oma klientidelt nii Eestis kui mujal kuulnud spetsialistide nappuse kohta, kes oleksid pädevad andmebaaside halduse valdkonnas. Kuid neid protsesse saab automatiseerida nii, et me ei vaja andmebaaside haldamiseks nii palju inimressurssi," lausub Skuncikas.

95% andmebaasi administraatoritest loovad või uuendavad andmebaase endiselt manuaalselt ning täieliku turvalisuse tagamine, kui samal ajal tuleb tegeleda ka mitmete halduse ja varundustööriistade koordineerimisega, on keeruline.

"Pole ime, et 72% IT-eelarvest kulutatakse pelgalt olemasolevate infosüsteemide hooldamisele, jättes vaid 28% uuendustele," märgib Skuncikas.

Tema sõnul puudub paljudel ettevõtetel nii-öelda innovatsiooni kiirus. "Rohkem aega kulub haldustegevusele kui innovatsiooniga tegelemiseks, kuid tegelikult peaks see olema vastupidi. Kujutage ette, kui ettevõtted panustaksid 70% arendustegevusse ning ainult 30% haldustegevusele," lisab ta.

Skuncikase sõnul on selle suure väljakutse vastuseks masinõpe ja automatiseerimine. Eelkõige koos kombineerituna võimaldavad masinõpe ja automatiseerimine andmebaaside halduritel infot hõlpsamini, tõhusamalt ja väiksema vaevaga hallata ning suuremat lisandväärtust luua. Üks tehnoloogia, mis avab väärtuste skaalal uued võimalused, on autonoomne andmebaas.

Tehisintellekti ja järgmise põlvkonna pilveteenuste väljakujunemisega on tekkimas uus pilvekategooria – autonoomne andmebaas. Olles oma põhiomaduste poolest isejuhtiv, omades automaatset turva- ja iseparanevat süsteemi, pakub selline andmebaas enneolematut jõudlust ja turvalisust, vähendades inimlikke eksimusi.

Isejuhtiv süsteem, mis kasutab enda haldamiseks sisseehitatud masinõppe algoritme, aitab ettevõtetel alandada kulusid ja tõsta tootlikkust, kuna see võimaldab tööjõudu optimeerida ja ressursse kasutada suurema lisandväärtusega ülesannete täitmiseks.

Oracle'i klient USAs, tervishoiuteenuste pakkuja QMP Health, on saavutanud edu patsientide hoolduse tõhustamisel, kuna on vähendanud patsientide testitulemuste saamise aega vaid ühe päevani, säästes samal ajal kulusid andmeanalüütikutele kuni 100 000 dollari võrra.

Autonoomsed andmebaasid sobivad ka neile firmadele, mis kasutavad hübriidkeskkondi. Vaatamata sellele, kas andmeid hoitakse serveriruumis või pilves, saab erinevate keskkondade haldamist automatiseerida. Isejuhtiv süsteem tegeleb ka andmete elutsüklite haldamisega ning see säästab aega süsteemide monitoorimiselt.

Oracle'i kliendibaasis on kliente nii avalikust sektorist kui ka rahanduse, telekommunikatsiooni, energeetika ja jaemüügi valdkonnast. Andrius Skuncikas märgib, et selline tehnoloogia on muutunud eriti pilveteenuste kasutuselevõtuga kättesaadavaks ka väikefirmadele.

"See on kutse, et oleme globaalse ettevõttena valmis võtma rohkem vastutust ja aitama nii suuri kui väikeseid ettevõtteid. Oleme valmis kasutama meie tehnoloogiat, nagu masinõpe ja automatiseerimine, mis annaks klientidele rohkem vabadust ning et nad saaksid investeerida rohkem aega innovatsiooni ning tegelda vähem infosüsteemide haldamisega," räägib Skuncikas.