Telia Avatud Uste Päeval tutvustati kahte olulist uuendust

Päeva jooksul toimunud seminaridel arutati erinevaid päevakajalisi teemasid, IT juhtide klubis ootas Eesti mainekamaid IT eksperte põnev diskussioon ning ürituse demoalal oli võimalik tutvuda kõige värskemate tehnologiauudistega.

Kui silmapiiril on pidevalt uued küberohud, ei saa turvalisuse teemat loomulikult tähelepanuta jätta. Kuna rünnakud muutuvad järjest keerukamaks ning küberkurjategijad otsivad pidevalt uusi viise, kuidas ettevõtteid rünnata, peavad ka teenusepakkujad oma küberturvalisuse teenuseid pidevalt edasi arendama ja kaitsespektrit laiendama.

Kasvavas trendis on näiteks DDoS rünnete maht, mille puhul koormatakse serverid libapäringutega ja veebileht või muu e-keskkond muutub kasutajate jaoks kättesaamatuks.

Aasta tagasi hakkas Telia pakkuma oma klientidele uudse võrgupõhise turvalahendusega internetiühendust ehk Turvanetti, mis aitab enimlevinud ohte tõrjuda juba enne interneti tarbimise asukohta jõudmist. Turvaneti kliente ootas Avatud Uste Päeval hea uudis – aasta lõpus lisandub Turvanetile ka DDoS kaitse.

Hoolimata sellest, kui võimas turvalahendus on ettevõttes kasutusel, jääb ikkagi inimene nõrgimaks lüliks kogu ahelas. Seda kasutavad järjest enam ära ka küberkurjategijad. Selleks, et ettevõtte turvasüsteemidest läbi pääseda, polegi alati vaja keerulise küberrünnaku korraldamist, sest piisab andmepüügi (phishing) aktsioonist või mõne muu sotsiaalse manipulatsiooni (social engineering) tehnika rakendamisest, et vajalikud paroolid kätte saada vms. Seda olulisemaks muutub töötajate teadlikkus.

Samas näitas eelmise aasta lõpus läbi viidud uuring, et paljud ettevõtted vajavad tuge oma personali harimisel ning ootavad lihtsaid lahendusi, mis aitaksid töötajate küberteadlikkust parandada. Telial on kõigile neile hea uudis – koostöös partneritega on sündinud lausa kaks töötajate küberteadlikkuse tõstmiseks mõeldud platvormi, mis võimaldavad ettevõttel parandada töötajate küberhügieeni, selgitada ja lahti mõtestada küberturvalisuse olulisust ning arendada töötajate praktilisi oskusi ohutuks toimetamiseks tänapäeva digitaalses maailmas. Plaanis on neid teenuseid kindlasti edasi arendada ning täiendada, et ettevõtte töötajatel tekiks ka võimalus teoorias õpitut praktikas rakendada (näiteks turvaliselt üksteist „rünnata“).

Ilmselt on päris paljude ettevõtete juhid ja IT inimesed mõelnud selle peale, kas selliseid töövahendeid nagu arvuti, printer ja videokonverentsiseadmed tasub ettevõttel omada või neid on hoopiski mõistlikum rentida?

Arusaam, et ettevõttel ei pea tingimata olema enda arvuti- või autoparki, muutub selgelt ka Eestis levinumaks, sest teenuse sisseostmine on reeglina kuluefektiivsem ning lisaks võimaldab see ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele. Kuluefektiivsusest pole aga vähem oluline keskkonna aspekt. Näiteks seadmerendi teenuse puhul läheb enamik seadmeid seejärel korduskasutusse.

Igapäevaselt koguneb üha rohkem andmeid ning nende kasutusvõimalused järjest laienevad. Mida kiiremini me suudame andmeid analüüsida, seda kiiremini saame olukorrale reageerida ning teha vajalikke otsuseid või muudatusi.

Telia kasutab liikuvusanalüüside tegemiseks Telia Crowd Insights platvormi, mis toetub anonümiseeritud mobiilivõrgu andmetele ning analüüsib inimhulkade liikumist konkreetsel ajahetkel. Liikuvusandmeid saab kasutada nii linnapildi kujundamisel kui ka nt kaubanduskeskuste infrastruktuuri planeerimisel ning ka muudel eesmärkidel, kus on vaja inimeste liikuvusharjumisi operatiivselt hinnata.

IT juhtide klubi kolme põneva arutelu kandvaks teemaks oli IT juhi muutunud roll ning Tallink Grupi, RKAS ja Transpordiameti IT juhid rääkisid, milliste väljakutsetega nad täna silmitsi seisavad ning kuidas nendes organisatsioonides on IT korraldatud. Osalejad tõid välja, et ettevõtete põhitegevus sõltub üha rohkem IT-st ning uute teenuste arendamisel kaasatakse IT inimesi juba varajases faasis. Samas selleks, et IT juht saaks keskenduda ettevõtte oluliste suundade ja projektide arendamisele, peavad elementaarsed IT halduse teenused töötama ladusalt. Kui aastaid tagasi oli see pigem norm, et IT juht tegeles ka vanade arvutite parandamisega või kaablite vedamisega, siis täna see kindlasti enam nii ei ole. Üha sagedamini usaldatakse IT halduse teemad hoopis partneri kätte, et ettevõtte IT juht ja meeskond saaksid keskenduda olulistele arendustele.