CM: Mis on pilveteenus ja miks me seda vajame?

Jürgensi sõnul iseloomustatakse selle mõistega paljusid interneti vahendusel osutatavaid teenuseid ning pilveteenuseid karta ei maksa. Samas on oluline teada nii selle definitsiooniga seonduvaid võimalusi kui ka ohte.

„Pilveteenuste pakkumine suurte ning tuntud ettevõtete poolt nagu Oracle, Google, Amazon ja Microsoft on tänaseks toonud pilveteenustele ülemaailmse tunnustuse ja turunduslikult positiivse kuvandi. Samas peaks siiski vaatama ka fassaadi taha,“ sõnab Jürgens ja lisab: „Oracle’i juht Larry Ellison ütles kunagi, et naistemoest trenditeadlikumaks tööstusharuks on vaid infotehnoloogia. Pilve kui oskussõna edulugu seda kinnitab. “ 

Zone’i spetsialistide hinnangul on teenust võimalik tituleerida pilveteenuseks, kui selle iseloom vastab viiele põhipunktile:

1. teenust osutatakse andmesidevõrgu vahendusel, enamasti on selleks võrguks internet; 

2. teenuse kasutamine on võimalik just siis, kui kasutaja seda vajab, tarviduse tekkimisel peaks saama teenuse kohe kasutusele võtta ja vajaduse kadumisel sellest uuesti loobuda;3. kasutaja saab teenust hallata ilma teenusepakkuja vahelesegamiseta ehk teenus töötab nii, et kasutajal säilib autonoomsus;4. teenuse pakutavad ressursid on elastsed – vajadusel saab kasutaja ressursse kasvatada või neist loobuda;5. teenuse hind peegeldab selle ressursside reaalset kasutust või kasutusvõimalust.Pilveteenuse kolm põhikategooriat

„Laiemalt jaotatakse pilveteenuseid kolme peamisse kategooriasse – tarkvara teenusena, virtuaalne infrastruktuur teenusena ja tarkvaraplatvorm teenusena,“ loetleb Jürgens.  Tarkvarateenus ehk “software as a service” (SaaS) on kõige tarbijalähedasem kategooria, sest annab kõige otsesema vastuse tekkinud vajadusele. Näiteks, kui inimene esitab endale või otsingumootorile küsimuse, kust leida kliendihaldus- või raamatupidamistarkvara, siis on just tarkvarateenusepakkuja need, kelle juures vastus saab kohese lahenduse. Jah, ka virtuaalse infrastruktuuri teenus  ehk “infrastructure as a Service” (IaaS) annab võimaluse raamatupidamislahenduse ehitamiseks, kuid selleks vajalik ekspertiisi ja tarkvara ei tuleks siis enam pilvest, vaid kasutajalt.

Platvormiteenus ehk “platform as a service” (PaaS) annab kasutaja käsutusse lisaks infrastruktuurile küll midagi enamat, näiteks virtuaalmasina koos andmebaasimootori, programmeerimiskeele käitusmootori või muu vahendiga, kuid osa tööst tuleb kasutajal endal ära teha. 

Infrastrukturi- ja platvormiteenuse eeliseks on aga vabadus kujundada teenust  just oma vajaduste järgi ning sõltumatus teenusepakkuja valikutest, sest oma tarkvara võib suvalisel hetkel ümber kolida teise pakkuja juurde. Tarkvarateenuse puhul ei pruugi viimane olla nii lihtne.Just seetõttu ongi täna pilveteenustest kõige populaarsemad tarkvarateenused, kelle hulka võib klassifitseerida ka sellised lõppkasutajate lemmikud nagu Facebooki ja Twitteri.

Zone on keskendunud infrastruktuuri ja tarkvaraplatvormi arendamisele. ”Tarkvarateenuste arendamine ei ole täna meie peamine fookus, näeme hoopis potentsiaali tarkvaraarendajatest partnerite kaasamisel ühiste terviklahenduste loomisesse. Nii kasutame oma klientidele SaaS teenuste pakkumisel meelsasti koostööpartnerite abi,“ räägib Jürgens. „Paljudes Eesti pilveteenustes meil oma roll olemas, aga  ega lõpptarbija pruugi teadagi, et oleme tegelikult seal teenuste pinus kõige alumisena nö maja püsti hoidmas!“  

Pilveteenuseid ei tasu karta, aga peab teadma ohtusid

Jürgensi sõnul on põhineb hästi implementeeritud pilveteenuste võlu laialdastel võimalustel, kiirel reageerimisel ning riskide hajutamisel. „Meie jaoks on ääretult oluline lisaks kvaliteetsele teenusele ja kiirele teenindusele maandada klientide riske kõikvõimalike ohtude suhtes. Hajutame teenuseid, võtame kasutusele üha uusi andmekeskuseid, dubleerime võrke ning areneme järjekindlalt selles suunas, et kui midagi mõne olulise taristu osaga juhtub, siis andmed säilivad ja kliendi jaoks teenus toimib või taastatakse võimalikult kiiresti,“ selgitab Jürgens.  Internetist teenuseid ostev ettevõtja peab kindlasti arvestama sellega, et teenusepakkujad võivad pilveteenuseid defineerida erinevalt ning suurimad väärarusaamad, mis pilveteenuste definitsiooniga kaasas käivad, puudutavad enamasti teenuste tegelike kasutustingimuste ja turunduse poolt nende kohta loodud kuvandi erinevustes. Samuti ei pruugi pilve tähise all müüdava teenuse jõudlus või veakindlus olla automaatselt suurem kui teenusel, mis seda tähist ei kasuta. Siin näebki Jürgens üht Zone Media eristumisvõimalust. Kuna oleme Eesti ettevõte on meie puhul on teenus läbipaistev – on täiesti reaalne võimalus astuda uksest sisse, tutvuda ning rääkida läbi, mida mingi teenus sisaldab,“ julgustab Jürgens.  Zone Media pakub Eestis nii Linux operatsioonisüsteemi baasil virtuaalse infrastruktuuri loomise võimalust kui ka Apache, PHP ning MySQL baasil tarkvaraplatvormi.