CM: Eestist on saamas edukas kosmosetarkvara arendaja

Lisaks on CGI töötajad osaliselt oma vabast ajast juba paar aastat tegelenud uue põlvkonna missioonijuhtimissüsteemi Hummingbird loomisega, millest on tänaseks saanud Eesti missioonijuhtimissüsteemi selgroog. See võimaldab luua internetipõhise globaalse maajaamade võrgustiku satelliitide juhtimiseks.

„Kosmosevaldkond on väga lai, hõlmates satelliitide ja pardal olevate instrumentide ehitamist, satelliitide lähetamist orbiidile, teistele planeetidele või kaugemalegi, satelliitide opereerimist ja juhtimist, nendelt saadud andmete alla laadimist, töötlemist ja hoiustamist. Ja loomulikult nende andmete ühiskonna jaoks maksimaalset ära kasutamist,“ loetleb Sisask. „Trend tegeleda satelliitidega seotud rakenduste loomisega on kasvav: olgu siis selleks erinevad positsioneerimisega seotud rakendused, ilmaennustus, õlireostuste või muude katastroofide avastamine ja hindamine. Ja ka CGI on nende rakenduste loomisel olnud väga aktiivne.“

72 000 töötajaga 40 riigis ja 400 kontoris asuv tarkvarahiid CGI sündis eelmisel aastal suurkorporatsioonide Logica ja CGI liitumise tulemusena.  Ettevõtte töötajatest umbes 500 tegeleb igapäevaselt kosmosega seotud tarkvara arendamisega – Inglismaal, Saksamaal, Hollandis ja alates 2010. aastast ka Eestis.

Eesti tudengites on potentsiaali luua maailmatasemel tehnoloogiat

CGI Eesti meeskonnast tegeleb kosmosevaldkonnaga veidi üle 10 inimese, kuid Sisaski sõnul on plaanis seda arvu kindasti kasvatada. „Eks meie populaarsust on tõstnud osalemine koos teiste ettevõtetega tudengisatelliidi projektis ESTCube-1. Aitame arendada aprillis kosmosesse lennutatava kuupsatelliidi missioonijuhtimissüsteemi tarkvara. See on erakordne võimalus kaasata tudengeid uue põlvkonna kosmosemissioonide juhtimistarkvara loomisesse, pakkudes kõigile osapooltele väärtusliku kogemust.“

Ta lisab, et Eesti tudengites on potentsiaali, kuigi teema on meile veel võõras ja alguses tundus olevat veidi ehmatav. Tegelikult polevat aga kosmosetarkvara arendamises võrreldes teiste valdkondadega midagi oluliselt teistsugust. CGI abil loodi satelliidi maapealse osa juhtimisprogramm , mida arendati koos pardapealse tarkvara tegijatega. Kuna täpsed töökäsud ja nõuded programmile puudusid, töötati protokoll välja ühistegevusena.

„ESTCube-1 valmimine ja kosmosesse jõudmine on esimene samm Eesti pürgimisel kosmoseriigiks. Missioonijuhtimistarkvara polnud varem Eestis tehtud, aga nüüd teame, et siin on olemas potentsiaal toota väga häid rakendusi,“ avaldab Sisask arvamust. „Erinevus on selles, et kui Euroopas on nii kosmose kui ka teistes valdkondades projektijuhtimine ja sellega seotud terminid ning tulemused väga rangelt paigas, siis meil pole veel ühtset raamistikku tekkinud. Samas oleme pragmaatilisemad: meie fookus jääb kvaliteetse ja lõpptarbijale vajaliku toote loomise peale, mitte ei kaldu paberil oleva formaalsele korrektusele.“

Eesti kuupsatelliit on erakordne oma teadusliku missiooni poolest: koostöös Soome ja Saksa partneritega katsetatakse ESTCube-1 pardal uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päikesepurje. Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus võimaldada nii kiireid planeetidevahelisi lende kui ka kosmoseprügi likvideerimist.