CM: Värbamine IT-sektoris võiks olla loov ja keskenduda inimestele

„Pole saladus, et IT-sektoris on raskusi töötajate leidmisega. Ega meilgi pole kiireid lahendusi – haridussüsteemi muutmine IT-põhisemaks võtab aastaid, tööjõu sissetoomine väljaspoolt Euroopa Liitu on samuti pikajaline protsess. Meie seadusandlus on lihtsalt nii pika toimega, et IT-firmal läheb enne vajadus üle, kuni tulevane töötaja loa saaks. Euroopa Liidus aga konkureerime nii suurel turul, et Eesti oma palgataseme ning väljakutsetega on hinnatud tööjõu jaoks pigem teisejärguline,“ tunnistab Vanaselja.

Ta lisab, et samas on meie võimuses muuta atraktiivseks ja aktiivseks kogu Eesti IT-kogukond, rajades siia kommuuni, mis oma olemusega juba IT-inimesi ligi meelitaks. „Välismaalaste jaoks pole oluline mitte ainult töö ja suhteliselt soodsad hinnad, vaid kogu kultuuritaust – elukeskkond, turvalisus, suhtlemine endasugustega. Inimesed tahaksid olla koos, suhelda omavahel ning vajavad selleks toetavat võrgustikku. Miks mitte rajada midagi taolist meie Ülemiste City kanti ning hakata lisaks jutule, et oleme hea IT-riik, ka tekitama seda mainet mujalt tulnute silmis?“

Karlsoni sõnul on Eesti IT-ettevõtted aru saanud muudatusteks tööjõuturul ning valmis pingutama head töötajate nimel. „Aastaid on räägitud olulistest asjadest, mis on IT-töötajate töökeskkonna loomiseks vajalikud: paindlik tööaeg, 24-tunnine ligipääs kontorile, magamisvõimalus tööjuures, karastusjoogid-õlu-puuviljad ning lõõgastumiseks luba mängida arvuti- või telerimänge. Nüüd oleme jõudnud inimesteni – mida me saame neile lisaks vingele töötamise paigale pakkuda? Oluline on ka töö sisu ning millist väärtust see loob.“

Arvestage, et inimestel on erinevad ootused

„Noorte, äsja koolipingist tulnud inimeste jaoks on kindlasti atraktiivsemad suurfirmad, kus jagub  aega ja oskusi tegeleda uute töötajate väljaõppega. Samas seavad suurfirmad rohkem piire, mis ühest küljest võib seada ette piirangu töötaja arenemisele. Teisalt ei lasta tööülesannetel liialt hajuda nagu võib juhtuda pisemas ettevõttes, kus meeskond on paindlik ning kõik tegelevad mitme asjaga. See töökord ei pruugi kõigile sobida, sest vajab palju rohkem fokusseerimis- ja planeerimisoskust,“ selgitab Karlson. „On loomulik, et iga keskmine IT-eriala lõpetanud noor vajab oma arengus juhtimist ning toetust. Start-up-firmades on seda aga raske pakkuda, kuna seal ei oota keegi, et rolle jagatakse, vaid kõik kujuneb ise töö käigus. Sageli leiavad väikefirmad suurepärase töötaja suurest firmast, kust põhikogemused on juba omandatud ja ollakse valmis ise mõtlema.“

Vanaselja lisab, et on palju IT-inimesi, kelle jaoks pole oluline raha ja ettevõtte nimi, vaid võimalus end arendada. Nad ei taha olla osa suurest süsteemist, kellele on eraldatud vaid kitsas jupp – nad tahavad oma kätega midagi suurt ära teha. Kui noortele loeb palju bränd ja palk, siis oma ala gurud peavad tähtsaks tööd, keskkonda ja arenguvõimalusi.

Networking – uus trend IT-töötajate leidmiseks

Nii Karlson kui ka Vanaselja kinnitavad, et täna ei tööta heade IT-töötajate leidmiseks enam kuiv kuulutus, mis annab napisõnalist infot nõudmiste ja pakkumiste kohta. „Oluline uus trend on networking! IT-inimestele korraldatakse Eestis tänasel päeval meeletult palju põnevaid seminare ja programme, kus üle maailma tuntud lektorid räägivad uutest trendidest ja innovatsioonist. See on kuldaväärt võrgustik, kus peab olema kohal, kui tahad leida huvitavaid väljakutseid või otsid asjalikke töötajaid. Võtame kasvõi Garage48 – seegi suurepärane võimalus kõigile.“

„Sihtpakkumiste tegemisel IT-sektoris peab suutma väga lühikese ajaga väga veenvalt selgeks teha, et see asi on põnev ja huvitav ning muudab maailma,“ on Karlson kindel. „Edu võti ja põhikanal on hetkel networking, muud moodi on keerukas leida kohta, kus oma põnevat sisu müüa. Sul peab olema innovaatiline idee, mis pakub ka teistele huvi, ja seda peab suutma ka nii serveerida. Väga paljude pisemate IT-ettevõtete nõrgaks kohaks on, et oma superhea idee puhul ei osata rääkida, kellele ja mille jaoks seda vaja on. Kui tahate värvata oma ideed teostama häid inimesi, peate oskama oma ideed neile müüa!“

Multitasking ehk mitlus surub peale

Kuna elu muutub aina kiiremaks ja mitmekesisemaks, on lisaks võimekusele tööst huvitekitavalt rääkida oluline IT-töötajatel end täiendada ka muudel elualadel. „Multitasking on tähtis, inimesed peavad end kurssi viima järjest suurema hulga infoga ning suutma täita aina suuremat osa ülesandeid,“ mõtistleb Vanaselja. „Suvel Inglismaal käies sain näiteks teada, et väga paljud IT-inimesed käivad tööl sügisest kevadeni ning pühenduvad suvel ülikoolide suveõppeprogrammidele, täiendades end majanduse, projektijuhtimise vms taustaga. Ülikoolilinnakud olid rahvast tulvil, sest õppimine on popp! Nad on mõistnud, et elus edasi jõudmiseks ei piisa ainult programmeerimisest, vaid muud erialad on ka olulised.“

Karlson lisab, et ka Manpowerilt küsitakse aina enam abi leidmaks IT-spetsialiste, kes on kodus ka näiteks müügijuhioskustes. Samuti õpetatakse start-up firmade käivitajatele elu ärilist poolt. ”Ja see ei ole nii ainult IT-sektoris – äriline mõtlemine ja lai silmaring on saamas järjest olulisemaks paljudes valdkondades.”

Manpoweri tegevdirektor Heigo Kaldra sõnul püüab ettevõte kliente kuulates aru saada, kuhupoole peab liikuma, kuidas saab toeks olla ning osaleda ka tööjõudu puudutavates arutelugruppides. „Kui ettevõtte võrgustik pole eriti suur, on tal keerulisem sealt õiget inimest leida. Meie võrgustik on aga ülemaailmne ning tänu oma kontserni suurusele saame abiks olla ka väljaspoolt Eestit inimeste otsimises. Manpoweri teenuseid kasutab näiteks 90% maailma 500 suurimast ettevõttest.“

Personalirendi, personali värbamise ja konsultatsioonidega tegelev Manpower on Baltikumi ainus globaalne ettevõte, millel on 4000 kontorit üle maailma. Firma tegutseb 82 riigis, sealhulgas näiteks Hiinas. Manpoweri põhiväärtused on personaalsus, professionaalsus ning innovatiivsus, millest viimane näitab Kaldra sõnul selgelt ettevõtte soovitust ja toetust kasutada oma töös moodsaid kanaleid ning IT—ja mobiililahendusi. „Me ei jäta oma töös ühtegi võimalust kasutamata, vaid oleme valmis investeerima, et paremini inimesi värvata.“

Alates 2004. aastast Eestis tegutsev Manpower on 99,9% riigisisene ettevõte, teenindades kohalikke ettevõtteid ja kohalike inimesi. „Me ei vahenda töötajaid Eestist välja, vaid püüame häid töötajaid siia juurde tuua,“ toonitab Kaldra.