Kolm põhimõtet tõhusaks küberturberiskide juhtimiseks organisatsioonis

Õnneks või kahjuks ühtseid terviklahendusi ei ole. Riskihindamise läbiviimisel on oluline mõista ja arvestada oma organisatsiooni konteksti. Sinna kuulub tegevusvaldkonna, eesmärkide, sisemiste ja väliste tegurite ning riskihindamise ulatuse mõistmine.

Konteksti mõistmisest saab alguse organisatsiooni vajadusest lähtuv kaitsetarve ja riskide kaardistus ning sellele tuginedes saad valida organisatsiooni kaitsetarbega sobivad meetmed.

Riskihindamine pole ühekordne tegevus, vaid on pidev protsess. See lähenemine võimaldab proaktiivselt tuvastada riske ja vähendada nende riskide realiseerumisel tekkivat kahju.

Samuti aitab pidev jälgimine tagada organisatsiooni ärikriitilise teabe kaitset ning sujuvat igapäevatöö toimimist ka digitaalses keskkonnas.

Riskihindamisse peaks olema kaasatud organisatsioonisiseselt konkreetsete valdkondadega seotud osapooled nagu näiteks IT-, õiguse, vastavuskontrolli vastutajad ja tippjuhtkond. See tagab, et riskide hindamisel arvestatakse erinevate vaatenurkade, ekspertarvamuste, kogemuste ja teadmistega. See omakorda aitab tagada kvaliteetset riskide haldamist ning on oluline kaitsemeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.

Tõhus küberturberiskide haldamine muudab organisatsiooni vastupanuvõimelisemaks muutuva ohukeskkonna suhtes, tagades samal ajal ärikriitilise teabe turvalisuse ja organisatsiooni igapäevase stabiilsuse. Need põhimõtted aitavad kujundada süstemaatilist ja tulemuslikku küberturberiskide juhtimise strateegiat.