Aasta ärimehe konkursi ümbernimetamine oleks mõistlik, sest äri teevad nii mehed kui ka naised, kirjutab ettevõtja Kristel Kruustük Äripäeva arvamusloos.
- Kristel Kruustük Foto: Raul Mee
Traditsioonide kohaselt nähakse meestele ja naistele ette teatud kultuurilised ootused ja soole iseloomulikuks peetavad rollid. Samas on käes aeg, kus barjääre ja stereotüüpe purustatakse järjepidavalt igas valdkonnas.
Aasta ärimehe konkursi nimi viitab justkui meessoost esindajale ja raske on ette kujutada, et ärinaised on selles tõepoolest arvesse võetud. Seda enam, et ühtegi naissoost nominenti nende hulgas ei leidu.
Ajaga kaasaskäimine ning kohanemine muutuva keskkonnaga on ju teatavasti ka ärimaailmas üheks tähtsaks edu komponendiks.
Selles valguses ei tundu konkursi ümbernimetamine aasta ettevõtja, aasta äriisiku vms konkursiks mulle ulmelisena. Sest äri teevad nii mehed kui ka naised.
Seotud lood
Eesti 2.0 suvekool Hüppelaud annab sel nädalal Tartus tehnoloogiast huvitatud 14-19-aastastele kooliõpilastele võimaluse ehitada ideest valmis toode või teenus. Noori juhendavad rahvusvahelise kogemusega startup-ettevõtjatest mentorid.
Kumu kunstimuuseumis toimus 10. oktoobril rahvusvaheline konverents Rootsi Äriauhind. Konverentsil anti välja ka tänavused Rootsi Äriauhinna preemiad, millega tunnustatakse Eesti ettevõtteid. Võitjad kuulutati välja kolmes kategoorias.
5. oktoobril toimunud Eesti parimate ettevõtete auhiinnagalal pälvis noore ettevõtja preemia 5000 eurot ja aasta noore ettevõtja tiitli tarkvara testimisega tegeleva ettevõtte Testlio looja ja tegevjuht Kristel Kruustük. Preemia andis laureaadile üle president Kersti Kaljulaid.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.