Ettevõtjad robotite abikätt vastu võtta ei riski

SEB uuring näitab, et Eesti ettevõtjad jäävad automatiseerimise innukuselt Lätile-Leedule alla ja on nõus pigem kasumis kaotama, kui innovatsiooni ja tootearendusega tegelema, et palgatõusule sellega katet tekitada.

Puhtalt Lätile ärategemise mõttes aga ettevõtted ühtki investeeringut tegema ei hakka, paradoksaalsel kombel segab inimkäte asendamist robotkätega osalt seesama inimkäte puudus.

Innovatsioon, automatiseerimine ja digitaliseerimine – nendega jõuavad ettevõtted järgmisele tasemele, tööstuses kannab see nime Industry 4.0. Aasta tagasi võtsid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit näidisettevõtteks keskmisest isegi rohkem automatiseeritud metallitööstusettevõtte Hyrles ja käis läbi kõik tema äri nurgad. Tulemus üllatas nii uurijaid kui ettevõtet ennastki, selgus, et ressursse kasutati vaid 60% ulatuses.

Miks siis ettevõte seda viimast välja ei võta? Ilmselt on põhjuseks raha: lisaefektiivsuse tõusu saab siis, kui teha hulk investeeringuid ja muutusi protsessides.

LHV asutaja Rain Lõhmus põhjendas Äriplaani konverentsil automatiseerimise asemel inimestel palgal pidamist nii: selle ajaga, mil ostetud automaatsüsteem ennast ära tasuma hakkab, on ta juba vananenud ja vaja on uut, seega on majanduslik mõistlik kasutada inimesi. Samas võtab LHV pank uusi lahendusi järjest kasutusele, mis muud need mobiili- ja internetipank on.

Palun tulge tööle 

Tööstustootjatel on oma põhjused, miks automatiseerimise ja digitaliseerimisega ei kiirustata, kuigi seda üldiselt möödapääsmatuks peetakse. Eesti tehased pole kuigi vanad ja ka nende seadmepark on suhteliselt värske. Tööstusseadmete kasulik eluiga on 10–15 aastat ja need tuleb enne ära tarvitada, kui uued mängu tuua. Selleks et neid paremini kasutada, on aga töösturitel vaja praegu töötajaid juurde palgata. Tööjõupuuduse pärast tuleb tööstustel juba tellimustest loobuda, nii terav on asi. Nende hinnangul on tööjõukvoodi leevendamine esimese järjekorra teema. See, et IT-töötajaid saab kvoodivabalt tööle võtta, näeb nende silme läbi küll noobel välja, aga tööpuuduse tegelik valukoht on tootmises, kust Eesti ekspordikäive tuleb.

Tegelikult saab sellest aastast tuua ka hoogsa investeerimise näiteid. Eriti paistab silma puidutööstus, kus kaks tehast on avatud ja kolmas tulemas. Teisalt aga alles pööras ettevõtete kasum alles kasvule, nii et raha investeeringuteks ja julgust ehk just kogutakse.

Investeerimisjulguse jaoks on vaja kindlust ka riigilt. Enne suuremat rahapaigutust tahetakse veenduda, et riigi maksurahmeldused on möödas. Ettevõtlusminister Urve Palo otsus katkestada omavalitsuste ettevalmistused kiire interneti maaletulekuks võib küll olla vesi ettevõtluse veskile, kuid näitab, et ootamatud pöörded pole minevikku jäänud.

Osa ettevõtteid, kes on põhimõttelise automatiseerimisotsuse juba ära teinud, põrkab kokku uue takistusega: liinide pakkujatel on tellimusi nii palju, et mõne süsteemi ooteaeg on veninud mitme aasta peale. Nii võivad seadmed vananenud olla juba saabumise hetkeks.

Allikas: Äripäev