E-eduga kiitleva Eesti riigikogulane ei saa seaduse poolt e-hääletada

13. aprill 2016 oli Eestis märkimisväärne päev – riigikogus jäi kolmandal lugemisel vastu võtmata üks seadus, mis oleks puudutanud kõiki neid, kellelt rikkumiste eest trahviraha küsitakse. Kas see oli nüüd hästi või halvasti, see jäägu igaühe enda arvata. 

Hea nali. E-Eestis jääb seadus vastu võtmata, kui pole lennuilma

Pealtnäha täiesti tavapärane menetlusprotsess – 50 häält ehk alla pooled saadikutest olid oma jaatava arvamusega esindatud. Hääled antud ja kokku loetud. Tehtud. Küll aga jäi silma riivama riigikogulase Valdo Randpere meedias kajastatud reaktsioon. Tsiteerides Delfit (13. aprill 2016 17:58): "Reformierakonna esindaja Randpere tõi põhjuseks, et ootamatult on tühistatud lennud, mistõttu ei jõudnud mitu koalitsioonipoliitikut istungile"... rohelist nuppu vajutama...

Räägitakse Eesti e-edust, mängleva kergusega esitletakse maailma eri paigus suurepäraseid lahendusi ning eeskujusid, kaasatakse ettevõtjad, peaminister esineb jutusaadetes, president laseb reklaami mõttes filmida digihääletuse ladusat protsessi – tõepoolest muljetavaldav. E-resident on muutunud aasta märksõnaks, tõsi see vajab veel veidi häälestamist, et ideena päriselt toimima hakata ent algus on ka sellega tehtud. Selle kõige taustal on äärmiselt kummastav, kui riigi – maailma edukama ja kompaktsema e-riigi, nagu me endid näha soovime, 101 tegelast ei suuda seadusi vastu võtta, kui pole lennuilma.

Veider, et püütakse end esitleda, kui eeskujulikku tegijat, ent nenditakse sealjuures, et ainus usaldusväärne hääletusnupp asub riigikogu saalis. See pole just parim sõnum ka neile, kes on aastaid uskunud e-hääletuse absoluutsesse tõepärasusse. Kindlasti leidub teadjamatel sellisele vastuolule mõni ammendav selgitus – kas on tegemist mõne seadusest tuleneva asjaoluga, administratiivsete korraldusprobleemidega, erakondlikud finessid vms. Kõikvõimalikud hääletus- ja autentimissüsteemid on meil ju tehniliselt olemas ja kasutusel – alates kohalike omavalitsuste volikogudest, kuni riigikogu valimisteni.

Valitsusse ja riigikogusse võiks ka tegutsemine e-riigina kohale jõuda

Täiendav selgitamine oleks nüüd hädavajalik. Iseäranis just poliitikud ise armastavad kasutada fraasi: Asjad ei pea ainult õiglased-selged olema vaid ka näima õiglastena-selgetena. Kuid kodanikuna pean tunnistama, et selline koalitsioonipoliitiku sõnavõtt tekitas segadust ning arusaamatust, et mitte öelda arusaadavat lahknevust sõnade ja tegude vahel. On loomulik, et riigikogulane peab viibima sageli mujal kui riigikogu saalis. On täiesti arusaadav, et alati ei ole võimalik jõuda korraga mitmesse kohta. Seda enam tuleks hinnata ning väärtustada aega ja võimalusi ehk võimekust lahendada riigile olulisi küsimusi operatiivselt – tarbetute kulutusteta (nt lennupiletid või sõidukulud, selleks et määratud ajaks saali istuma/nupule vajutama jõuda). Võiks öelda isegi, et olukorras, kus kogu riik on allutatud üha suuremale säästu- ja kokkuhoiurežiimile ehk optimeerimisele, on selline areng vältimatu.

Loodan väga, et e-ajastu jõuab peagi ka riigikogulaste ning valitsuse mõtlemisse ja töövahenditeni ning mõnes järgmises jutusaates ei tule maailmale tunnistada prožektorivalgusest punetava näoga – seoses halbade ilmastikuoludega ei ole Eesti riiki võimalik juhtida.

Autor: Kaido Kallikorm