Eesti soovitab euroliidul maksustada võimalikult laia ringi digiteenuseid, otsustas eile Euroopa Komisjoni digimajanduse maksustamise direktiive arutanud valitsus.
- Eesti soovib digiteenuseid rohkem maksustada. Foto: Erik Prozes
Valitsus kiitis eile heaks Eesti seisukohad ELi digimajanduse maksustamise paketi kohta.
„Tänaste globaliseerumise ja digitaliseerumise trendide valguses on oluline, et ettevõtted maksaksid maksu ka nendes riikides, kus nad küll füüsiliselt kohal pole, kuid teenivad märkimisväärset tulu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
„Selline põhimõtteline muudatus aitab muuta ärikeskkonna senisest õiglasemaks ja vähendada agressiivset maksude planeerimist,“ lisas ta.
Komisjon esitas digimajanduse maksustamise kahe direktiivi ettepanekud 21. märtsil. Esimene sisaldab ajutist lahendust, millega kehtestatakse esialgu maks 750 miljoni eurose üleilmse käibega ettevõtetele, mille teatud digiteenuste müügitulu ELis ületab 50 miljonit. Maksu alla läheksid interneti reklaamiteenuste ja kasutajaandmete müük ning vahendusplatvormide teenused.
Eesti leiab, et eelnõus tuleks loobuda 750 miljoni suurusest künnisest ja selle asemel peaksid saama liikmesriigid ise saama otsustada, kui suured ettevõtted oleksid hõlmatud.
Ajutise lahenduse kasutuselevõtt võimaldab põhjalikult tegeleda lõpliku lahendusega, mis lepitakse kokku teise direktiiviga. Selle kohaselt maksutatakse piiriüleselt teenitud kasum ka juhul, kui ettevõttel ei ole riigis füüsilist asukohta. Maksustamise aluseks on oluline märkimisväärne digitaalne kohalolu, mis tekib riigis seitsme miljoni euro müügitulu, 100 000 kasutaja või 3000 ärilepingu korral.
Eesti eelistab ka märkimisväärse digitaalse kohalolu määramisel liikmesriigiti erinevaid lävendeid, mis võtavad arvesse riikide erineva suuruse.
Eesti hinnangul on oluline, et jõutakse ühiste digimajandust hõlmavate maksureegliteni. Need tagaksid kõigi ettevõtete võrdse maksustamise olenemata tegevusalast ja -kohast. See aitab luua ka võrdsed konkurentsitingimused traditsioonilise majanduse ja digimajanduse ettevõtetele.
Eesti jaoks tähendab algatus sisuliselt digitaalse reklaamituru korrastamist. Täna on paljud suured rahvusvahelised digitaalse meedia hiiud Eesti meediaettevõtete suhtes soodsamas olukorras, kuna tasuvad vähem makse.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.