AKI soovitused uue andmekaitse õiguse osas

Üleminek uuele õigusele on olnud nii möödunud kui ka käesoleval aastal inspektsiooni prioriteediks. Peebu kinnitusel pakub 25. maist kehtestuv ELi isikuandmete kaitse üldmäärus võimalusi tasakaalukaks ja paindlikuks rakendamiseks. Need võimalused tuleks ära kasutada, arvestades Eesti digiarengut, ühiskonna avatust ning ettevõtete-asutuste väiksust, märkis ta.

Samuti tuleks Peebu sõnul uue andmekaitse- ja küberturbeõiguse rakendamist ära kasutada teabehalduse ja infoturbe taseme tõstmiseks Eesti ettevõtetes ja asutustes.

Seaduse eest vastutab juht, mitte spetsialist

„Iga asi algab inimestest – hoolitsege, et teie organisatsioonis oleks olemas vajalik andmekaitse- ja infoturbe alane oskusteave. Kuid arvestage, et seaduse ees vastutab mitte andmekaitsespetsialist, vaid ettevõttes juhatus ning asutuses selle juht,“ märkis Peep.

Uus andmekaitseõigus puudutab nii avalikku kui ka erasektorit, seetõttu on AKI aastaraamatus soovitused sujuvamaks üleminekuks isikuandmete kaitse üldmäärusele jagatud kaheks: soovitused ettevõtjatele ja soovitused asutuste juhtidele.

Suur huvi GDPRi infopäeva vastu TTÜs

22. mail ehk kolm päeva enne, kui ELis hakatakse kohaldama isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR), toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja andmekaitse inspektsiooni koostöös tasuta infopäev, kuhu on registreerunud juba üle 500 osaleja.

„Teadsime, et teema on aktuaalne, aga sellist huviliste hulka ei osanud ette näha. Kuna meie ruumivõimalused on piiratud, siis oleme sunnitud registreerimise peagi sulgema,“ teatas tehnikaülikool.

Mida tähendab isikuandmete kaitse üldmäärus Eesti ettevõtete jaoks, selgitasid hiljuti Äripäeva raadio äritehnoloogia saates advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk ja Elisa Eesti juht Sami Seppänen. Saade on järelkuulatav SIIT.