Laupäeval Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 25. aastapäeva galal peetud kõnes tegi Teenusmajanduse Koda juhtiv IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ettepaneku, et Eesti kõrghariduse arendamiseks võiks suured riigiülikoolid erastada.
- Jaan Pillesaar Foto: Urmas Kamdron
Eesti ühe suurema tarkvaraettevõte Helmes asutaja Jaan Pillesaare sõnul vajab Eesti kõrgharidus uut energiat ja ettevõtlikkust. "Tänane süsteem, kus riik peab enamikku kõrgkoole ise, ei sunni koole arenema. Kõrghariduse konkurents on ülemaailmne ja me seisame küsimuse ees, mida teha, et Eesti ülikoolid võiksid saada niisama tunnustatud ja kuulsaks õppekeskuseks, nagu seda on näiteks Harvard või MIT. Eesti noored valivad kogu maailma koolide vahel ja välismaale õppima minnes sageli enam Eestisse tagasi ei tulda."
Pillesaar toonitas oma sõnavõtus, et on ilmselge, et eraülikoolid on efektiivsemad kui tsentraalse plaanimajanduse loogikal töötavad riigiülikoolid. “Seda tõestab ka Ettevõtluskõrgkool Mainor: hoolimata ebaausast konkurentsist maksumaksja rahadest ülal peetavate ja tasuta teenust pakkuvate riigiülikoolidega, saab Mainor hakkama ja majandab ennast ära. See on võrreldav umbes samasuguse olukorraga, kui riigiülikoolid peaksid toime saama konkurendiga, kes maksaks igale õpilasele õppemaksu peale, “ rääkis ta. “Kuna turul on tasuta teenuse pakkujad, kes ei lähe kunagi pankrotti, siis eraülikoolidel, kellest võiksid need Eesti Harvardid saada, on väga raske sinna kõrvale tulla - nad peavad otsima turunišše, mida riigiülikoolid oma tasuta teenusega ei kata.”
Pillesaare sõnul, kui riik soovib kõrghariduse omandamist tingimata toetada, siis võiks selle toetuse anda otse üliõpilasele ja lubada tal endal otsustada, kus ta selle raha eest vabal haridusturul õpib. “Veelgi parem oleks riiklikud kõrgkoolid erastada koostöös ülikoolide tänaste juhtkondadega ja nende investoritega, kellel on haridusturul investeerimise kogemus, nagu näiteks Mainor.“
Seotud lood
19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverensil tuli Jaan Pillesaar välja ettepanekuga, kuidas muuta Eesti riiki tehnolooogia abil kordades efektiivsemaks.
Eesti üks suuremaid tarkvarafirmasid Helmes võitis rahvusvahelise Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) infosüsteemide arendamise raamhanke, mille põhjal töötatakse välja ülemaailmsed poliitikaid energeetikast arengukoostööni.
Kõrgemapalgaliste, head haridust nõudvate töökohtade loomine aitaks nii IT-sektorit kui ka teiste valdkondade ettevõtteid, leiab Äripäev juhtkirjas.
Tarkvaraarendusfirmas Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul pole palgalõhe – see, et sama töö eest saavad naised Eesti IT-sektoris vähem palka kui mehed – nii kriitiline, vaid tõsisem probleem on Eesti kõrged tööjõumaksud.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.