Tallinki IT trotsib torme ja leiab uusi lahendusi

Tallinki tsentraalne IT-osakond asub Tallinnas ning nende töö on ühelt poolt toetada ettevõtte teisi divisjone Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis kui ka kõiki kliente, kes nende teenuseid kasutavad. Tallinki IT-lahenduste eripära on see, et need peavad toimima ka andmesideühenduseta ehk neile ei sobi pidevat ühendust nõudvad programmid ja tarkvarad. Maa peal võib 24 h internetiühendus tunduda iseenesestmõistetavana, kuid laeva peal toetutakse kallile ja mitte nii kvaliteetsele satelliitsidele ja võimaluse korral mobiilisetele sidevõimalustele (3G, LTE jne).

 „Meie spetsiifika on tõesti veidi keerulisem kui teistel ettevõtetel,“ nendib Tallinki IT-operatsioonide ja infrastruktuuri juht Kalev Noor. Tema sõnul on Tallinki töötajate jaoks normaalne, et nende andmekeskused on vahepeal levist väljas ning ujuvad sõna otseses mõttes päevast päeva ühest riigist teise. Seetõttu ei sobi ettevõttele tavapärased lahendused ning oma süsteemide komponente peab väga hoolikalt valima.

Tallinki IT-osakonna töö põhimõte on siduda tehnoloogia inimeste teadmiste ja ootustega ning pakkuda neile parimat mugavust oma teenuste kasutamisel, selle asemel et sõltuda trendidest. „Meie ideoloogia ei ole lihtsalt suuri karpe kokku osta, vaid pigem rõhuda väiksematele, aga targematele ning dünaamilisematele komponentidele,“ muigab Noor. Nii oli Tallink esimene maailmas, kes võttis kasutusele andmemassiivina ScaleIO tarkvaralise lahenduse. Samuti liigutakse võrgu ja teiste komponentidega järjest rohkem vabavaralise tarkvaraliselt kontrollitud lahenduste poole (softwaredefined), mitte ei toetuta kallitele valmislahendustele.

„Meie klientide jaoks on näiteks aina olulisem internetiteenus, sest eks internet ja mobiiltelefon on ju meie regiooni loomulikud osad. Kui 5–10 aastat tagasi sooviti veel lihtsalt korraks oma mobiiltelefonist e-posti vaadata või lehti lugeda ehk olulisem oli interneti allalaadimiskiirus, siis nüüd eeldavad reisijad meilt juba ka väga head üleslaadimiskiirust. Iga meie võrku ühendatud seade on meile proovikivi – tahame, et see toimiks võimalikult efektiivselt,“ räägib Noor, rõhutades, et laevade taga ei ole valguskaablit ega muid ühendusi, millega on tunduvalt lihtsam süsteeme töös hoida. Seetõttu on paraku vältimatu, et klient, kes võrdleb olukorda kodu või kontori interneti kiirusega, tajub, et tema ootused laeva poolt pakutavale ühendusele ja tegelikkus ei ühti. Meie tööks ongi tulla neile ootustele vastu niipalju kui on realistlik ja anda reisijale maksimum sellest, mis merel liikuvas keskkonnas on võimalik.

Tallinki võrgus on igapäevaselt korraga üle 10 000 seadme ning ainuüksi üks laev kasutab 150–450 gigabaiti mobiilset võrgumahtu ööpäevas. Sellele lisaks tarbib kalda ääres laev kohati kordades rohkem sidemahtu. „Me ei ole kindlasti lihtne klient, kuid seda enam on hea koostöö telekommunikatsiooniettevõtetega meile oluline,“ sõnab Noor. „Jah, IT pole meile küll tõenäoliselt nii elutähtis kui pankadele või telkoettevõtetele endile, kuid selle sujuv toimimine on meile ja meie klientidele oluline.“

Innovaatika laevafirma moodi

Millega saab reisijate veoga tegelev laevafirma veel oma kliente üllatada? Üheks Tallinki kiidetud teenuseks on broneerimiskeskkond, mida uuendatakse pidevalt, et reisijad saaksid end mugavalt ja kiirelt registreerida. Automatiseeritud registreerimissüsteem säästab palju inimeste suhtlusvaeva ja kiirendab laevale pääsemist – kiirlaevad on ju sadamas vähe aega, mille jooksul peab suur hulk reisijaid maha ja peale saama.

„Kliendid näevadki enamasti vaid meie töö nii-öelda eesliini, teadmata ja juurdlemata, millised protsessid ja masinad selleks kasutusel on. See ongi meie töö – luua nii häid interaktiivseid teenuseid, et need tunduksid elu loomulik osa,“ ütleb Noor. Üks selline kogemus oli Tallinkil äsja 5G-andmesidevõrguga, kui seda koos Telia ja Ericssoniga ühes laevas prooviti. „Mõistame, mida 5G võiks meie jaoks kaasa tuua, ning oleme alati valmis uusi asju testima. Turvalisuse tõttu me laeva siiski 5G kaudu veel juhtima ei hakka, kuid on muid toredaid võimalusi, mida 5G kaasa toob, näiteks parema andmesidevahetuse laeva ja maa vahel.“

Lisaks IT-seadmetele on Tallinki jaoks loomulikult innovaatika tähtis ka laevade endi juures. Uus Megastar polnud veel liinile jõudnudki, kui meedias kõneldi läbi kahe korruse ulatuvast kaubanduskeskusest, traditsiooniliste päästepaatide puudumisest, põnevast laevakerest ning keskkonnasõbralikkusest. Kliendile paistab pigem välja see pool, et laev on varustatud koguni 181 digitaalse telerisuuruse infotahvliga, kuid samas on tegemist eelkäijatest palju energiasäästlikuma, väiksema tuule- ja veetakistusega kerge laevaga, mis liigub veeldatud maagaasiga (LNG) ning kasutab üle lahe sõidul peamasinate jahutamisest tekkinud ülearust soojusenergiat ruumide kütmiseks.

Ideid nopitakse laiast maailmast ja oma varudest

Kalev Noor tõdeb, et Tallinki enam kui 100 inimesega IT-osakond on suurepärane ideede generaator. „Üritame hoida bürokraatiat ja rutiini madalal ning olla paindlikud!“

Ta lisab, et tegemist on ühe vahva kollektiiviga, kellega koos võetakse sageli toredaid asju ette. „Meil on näiteks tavaks saanud ettevõttesisesed IT- ja infrastruktuuriseminarid, kus viimane kord osales üle 100 inimese. Iga tööpäev kell 12 koonduvad meie osakonna talisportlased Tallinna lahe äärde ning käivad ujumas, olenemata aastaajast ja ilmast! Meeskonnatunnetuse tekitamine väljaspool tööd on ka väga tähtis. Selleks sobivad nii ühine sportimine kui ka väljasõidud ja muud ettevõtmised.“

IT-operatsioonide ja infrastruktuuri osakonna töö on ka jälgida trende maailmas ning mõelda, kuidas teha sama asja kuluefektiivsemalt ja paremini või kuidas saaks sama raha eest rohkem. Osakond teeb tihedat koostööd teiste Tallinki töötajatega, et ettevõte liiguks tervikuna valitud sihtide poole.

Tallink Grupp

Tallink Grupp on Läänemere üks suuremaid ning edukamaid reisilaevafirmasid, teenindades aastas üle 9,5 miljoni reisija. Ettev õ te pakub Tallinki ja Silja Line’i kaubamärgi all reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn–Helsingi, Tallinn– Stockholm, Paldiski – Kapellsk är, Muuga – Vuosaari, Helsingi– Stockholm, Turu – Stockholm/Kapellsk är ja Riia–Stockholm. Laevafirma on noteeritud Nasdaq OMX Tallinna B ö rsil.

2016. majandusaastal reisis kontserni laevadel kokku kõ ige enam inimesi, 9,5 miljonit (5,4% rohkem kui eelmisel aastal). Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 6,5% ja s õ iduautode arv 4,2%. Kontserni konsolideeritud müügitulu moodustas 937,8 miljonit eurot, mis on 0,8% vähem kui 2015. aastal. Ettev õ tte puhaskasum langes 59,1 miljonilt 44,1 miljonile.