Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus reedesel Tartumaa visiidil Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu ja arvutiteaduste instituudi juhi Jaak Viloga, et arutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste õpetamist, ettevõtete ja ülikoolide koostöö edendamise ning tööstuste digitaliseerimise väljakutseid.
- Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
„Ei ole valdkonda, mis täna jääks puutumata infotehnoloogiast. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis värskelt avatud magistriõppekava võimaldab ka kõige IT kaugemal inimesel ühendada varasemalt omandatud teadmised kaasaegsete digioskustega,“ ütles minister Palo.
„Õppekava suur populaarsus näitab, et inimesed on teadvustanud digikirjaoskuse kasvavat vajalikkust ning jääb vaid loota, et Tartu Ülikoolil on võimekust tulevikus vastuvõttu antud erialale suurendada,“ lisas ta.
Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul lasub Tartu ülikoolil oluline roll teadmistel põhinevat ettevõtlust ja teadmistepõhist ühiskonda laiemalt igati toetada ning edasi viia.
„On hea meel, et mitteinformaatikute IT-õppekava on niivõrd populaarseks osutunud ning ka ülikooli koostöö ettevõtetega hoogustunud, loome nii kindlasti palju uusi tarku töökohti,“ lisas Kalm. „Ja kinnitan, et võimekad tudengid on alati Tartu ülikooli oodatud,“ vastas rektor ministrile.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) käivitas tänavu täiskasvanute ümberõppeprogrammi „
Vali-IT“, mille eesmärgiks on anda 500le osalejale pea nelja kuuga tarkvaraarendaja algoskused.
Lisaks suunab MKM lisavahendid digitaalse kirjaoskuse koolitusteks
töötleva tööstuse 3000le spetsialistile.
Ministri sõnul on digitaalsesse kirjaoskusesse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste arengusse panustamine Eesti riigi jaoks väga oluline tegevus.
„Inimeste paremad oskused on eelduseks meie tööstussektori digitaliseerimiseks. Oskuste arendamise eelduseks aga peavad olema head IKT baasoskused,“ märkis Palo.
Viimase 15 aasta jooksul on korraldatud mitmeid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja koolitusi ning tänaseks kasutab arvutit ja internetti ca 88 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas on kasutus ühekülgne ning oskuste tase madal: täiskasvanute oskuste rahvusvahelisest uuringust PIAAC-st selgub, et ca 44 protsenti Eesti inimestest ei ole pädevad tehnoloogiarikkas keskkonnas. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda paremad väljavaated ja töötasu.
- Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Seotud lood
Täna korraldab Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut juba kuuendat aastat traditsioonilist karjääripäeva. Üritusel tutvustatakse IT tudengitele erinevate IKT sektoris tegutsevate ettevõtete praktikapakkumisi, aga ka tulevasi võimalikke karjäärisuundi ja nendeks vajalikke oskuseid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud startup keskkondade uuringu sõnutsi on Eesti küll maailmas üks väiksemaid, kuid samas ka põnevamaid startup keskkondi, mille nutikas infrastruktuur, värske startup viisa programm, globaalne mõtteviis ning startupide ühtehoidvus lubavad Eestist oodata lähiaastatel uusi Skype’i ning Transferwise’i mõõtu rahvusvahelisi edulugusid.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.