Hendrik Kaju on Telepordis programmeerijana töötav noormees, kes oma magistrikraadi sai Oxfordi ülikoolist keemia erialal. Esimesed katsed USA ülikoolidesse doktorantuuri astumiseks ei olnud edukad ja nii rakendas ta oma programmeerimisoskust ning sai kogemuse, mille kohta jagab ITuudiste lugejale mõned tähelepanekud.
„Paljud on väga üllatunud, kui kuulevad, et ma töötan tarkvaraarendajana, aga mul on hoopis keemiaharidus,“ lausus Hendrik. Tegelikult ei olnud tema sõnul erialavahetus üldse nii järsk, kui esmapilgul tundub ja selle kujunemislugu on pisut pikem.
Programmeerimisega alustas Hendrik põhikooli lõpus, kui tal tekkis huvi Linuxi ning vaba tarkvara vastu laiemalt. Iseseisvalt hakkas ta õppima programmeerimist ja osales ka erinevates open source projektides. Pärast põhikooli läks juba teadlikult edasi õppima Reaalkooli informaatikasuunaga klassi, kus kolme aasta jooksul õppis algoritmide ja andmestruktuuride aluseid ning osales aktiivselt informaatikaolümpiaadidel.
Keskkooli lõpus toimus aga suunamuutus. „Ma olen alati olnud huvitatud ka keemiast ning kuna seda on raskem väljaspool ülikooli õppida, otsustasin eriala valides informaatika asemel hoopis keemia kasuks,“ selgitas Hendrik. Järgmised kolm aastat möödusid Tartus keemia bakalaureuseõppes. Informaatikaalane tegevus jäi selleks ajaks soiku, millest oli tal kahju, aga seda sai ta siiski kogeda, et programmeerimisoskusest oli abi ka keemikule.
Edasi järgnesid õpingud Oxfordi ülikoolis teoreetilise keemia magistrantuuris, kus koodikirjutamine oli Hendriku rõõmuks seotud ka erialase tegevusega. Ta töötas uurimisrühmas, mis tegeles biomolekulide stimuleerimisega, ning suur osa magistritööst seisnes simulatsioonide programmeerimises ning analüüsis.
Eestisse tagasi tulles oli Hendrikul kindel plaan minna edasi õppima USAsse. Avaldused doktorantuuri astumiseks ei osutunud aga edukateks ja ta oli olukorras, kus järgmise kandideerimisvooruni oli 12 kuud. Seda aega oli vaja kuidagi sisustada. Pärast esimest lühiajalist töötamist programmeerijana ning põgusat isiklike projektide kallal nokitsemist sattus ta Teleporti, kus mai alguses sai täis esimene tööaasta.
3 tähelepanekut Hendrik Kajult
1) Eriala vahetamine ei ole tegelikult lihtne
Võib tunduda, et ma suutsin üpris kiiresti liikuda teoreetilisest keemiast IT-maailma, kuid enne seda olin ma programmeerimisega tegelenud rohkem kui 5 aastat. Ma ei kujuta ette, kui keeruline oleks sarnane valdkonnavahetus ilma eelneva kogemuseta.
2) Kui eelnevat töökogemust napib, siis tõesta oskusi.
Vähest tausta või kogemust peab kompenseerima endapoolse initsiatiiviga. Ma arvan, et minu mõlemal programmeerijakohale kandideerimisel oli edu võti töötava näidistarkvara valmisehitamine. Võime töökuulutusest välja lugeda, mis tehnoloogiate/raamistike/vms kasutamisoskus on oodatud ning neid kasutades mingi näidisrakendus valmis ehitada, on väga kaalukas. Ka Teleporti sattusin ma mitte tänu töökuulutusele, vaid ehitades valmis väikese laienduse ühele meie olemasolevale tootele ning saates selle tiimile.
3) Tööandjad võiks anda võimaluse ka kogemusteta noortele
Tööandjate poolelt on oluline anda võimalus ka kandidaatidele, kes on õppimisvõimelised ja motiveeritud, kuid eelneva erialase töökogemuse või isegi tööoskuseta. Suurem osa mu praegusest igapäevases töös vajaminevaist oskustest on omandatud alles pärast seda, kui ma Teleporti tööle asusin. Mulle tundub, et Eesti tööandjad on üldiselt praktiliselt meelestatud ning ei taha väga riskida noorte kogemuseta töötajatega ja seda enam olen ma tänulik, et Sten (Sten Tamkivi) otsustas minusugusele keemikule anda võimaluse ennast tõestada.
Kas on plaanis uuesti doktorantuuri proovida?
Lähiajal kindlasti mitte, ma mõtlen tööst Telepordis kui alternatiivsest doktorantuurist. Aga tulevikus võib-olla, pole enda jaoks seda ust kindlasti veel sulgenud.
Miks valisid Telepordi?
Ma ei mäleta, millal täpselt ma esimest korda Telepordist kuulsin, aga see ettevõte oli olnud mu radaril juba mõnda aega.
Ma olin (ja olen siiamaani) Telepordi missiooni ja maailmavaate suur fänn ning otsustasin lihtsalt neile kirjutada ja küsida, kas neil oleks veel motiveeritud arendajaid tarvis.
Kuna IT-tausta on napivõitu, tahtsin kindlasti midagi käegakatsutavat valmis ehitada ja ette näidata.
Ühel õhtul tuligi hea idee tootelaienduse jaoks, öö läbi programmeerisin ja hommikul saatsin tiimile meili koos oma kirjutatud demoga.
Tundub, et mu idee meeldis ja ma hakkasin alguses konsultandina ja mõni kuu hiljem full time töötajana tööle.
Kuidas on tasustatud Sinu töö Telepordis, kas oled rahul?
Töö on hästi tasustatud, olen täiesti rahul. Lisaks on veel palju eeliseid, mis tulevad kaasa fully remote tiimis töötamisega, nt ma saan võrdlemisi vabalt valida, kus ma maailmas töötan.
Hiljuti just veetsin kuu Berliinis ja sain linna avastada, samal ajal täiskohaga edasi töötades.
Tiim on ka muidugi ülilahe ja hämmastavate kogemustega, mistõttu on pidevalt võimalus midagi uut ja huvitavat õppida.
Mis Sinust edasi saab? Kas kavatsed programmeerijana jätkata või millest unistad?
Praegu tahaks programmeerijana ennast arendada. Kunagi loodan ehk oma firmaga alustada, aga eks näe, mis tulevik toob :)
Seotud lood
Sel nädalal Kaasanis toimunud informaatikaolümpiaadil said Tartu kesklinna kooli 9. klassi õpilane Toomas Tennisberg hõbemedali ja Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Oliver Nisumaa pronksmedali.
Lugesin Hendrik Kaju lugu keemikust programmeerijaks saamisest ja mul tekkisid järgmised mõtted, ütles Tartu ülikooli informaatika lektor ja parima e-kursuse auhinna saanud Eno Tõnisson.
15.-23. oktoobril 2016 toimub juba neljas üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil. Selle raames on oodatud kõik huvilised korraldama programmeerimisalaseid üritusi olenemata tasemest.
Eesti peab oluliseks IT-riigiks saamiseks koolitama programmeerijate ja inseneride kõrval rohkem IT-juhte, kellel on visioon ja müügioskused, arvab maailma ühe suurima majandustarkvaratootja SAP AG Eesti esinduse juht Tiit Parts.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.