IT-valdkonna projektijuht võib ehitusplatsil surma saada...

Vastates küsimusele, kuivõrd on aga ühe konkreetse kutselise projektijuhi teadmised rakendatavad erinevates valdkondades ja võõrastes organisatsioonides, lausus koolitaja Tiit Valm, et kõik juhtimisega seotud teemad on universaalsed, kuid reaalses elus eeldatakse siiski seda, et sa ikkagi valdkonda tead ja tunned.

Eestis on ametinimetuse järgi tegutsemas väga palju projektijuhte, kuid nö päris projektijuhtide töömaale neil asja ei ole – nad ei saaks seal lihtsalt hakkama. Projektijuhi kutse taotlemine ja vastavat pädevust kinnitava kutsetunnistuse olemasolu nõue on üha rohkem levima hakanud ka siinmail, sest see paber on järjest olulisema tähendusega nii tööturul konkureeriva töövõtja kui ka teatud standardeid eeldava tööandja jaoks. Riigihangetelgi pole see nõue enam võõras.

Valmi sõnul on keevitaja puhul iseenesest mõistetav, et tal on olemas nõutav kvalifikatsioon. Sama kehtib ka IT-maailmas, kus ilma vastava pädevussertifikaadita ei saa hakata arendama spetsiifilisi süsteeme. Projektijuhtimise vallas aga on paljuski levinud mõtteviis, et igaüks saab sellega hakkama. "Selline projektijuhtimine on muidugi töötanud ka - seda ühe ettevõtte raames, kus inimesed tunnevad nii teineteist kui ka oma võimeid," tõdes ta. Kuidas aga hakkama saada siis, kui koostööd tuleb korraldada rohkemate inimeste ja erinevate organisatsioonide vahel, näiteks ehitusvaldkonnas peatöövõtja ja alltöövõtja vahel?"Praegu on levinud isehakanud või määratud projektijuhid. Isehakanud võivad olla  küll suure kogemusega ja saavad hakkama, aga ikkagi ...," jättis Tiit Valm kahtluse õhku rippuma. Ta tõmbab siin paralleeli lõpetamata haridusteega, kus paljudel inimestel on ülikool justkui läbi käidud, aga lõputöö on tegemata. Ühiskond seda kõrgharidusena ei aktsepteeri ning need inimesed tunnevad ise ka, et midagi on puudu."Projektijuhi kutsetunnistus annab kindlustunde, et inimesed on teatud pädevusega. Nad on pidanud tõestama teatud kompetentside olemasolu ning teiseks tõestab see, et inimesed saavad asjadest üht moodi aru," lausus Valm. "Lisaks annab kutsetunnistus juhile võimaluse nõuda teatud asju – töötaja ei saa öelda, et ta seda ei oska". Kuid samas tõdes Valm, et sertifikaat ei tee selle omanikust paremat inimest iseenesest. See on sarnane lugu nagu autojuhiloaga, mis kinnitab, et inimene oskab sõita ja tal on teadmised liiklusreeglitest, kuid mis ei anna garantiid, et juhiloa omanik peab kinni kiirusepiirangutest.TeliaSonera Rootsi üksuse arendustiimide juhi Andrus Novoseltsevi hinnangul on projektijuhi nimetus Eestis devalveerunud: "See ametinimetus antakse tihti inimestele, kes viivad pabereid ühest kontorist teise. Kui ma värban projektijuhte, siis sellest on vähe, kui CV-s seisab kirjas, et kandidaat oli firmas Mees & Koer projektijuhiks. Pole täpselt kirjutatud ka, mida ta seal tegi ning seetõttu on raske öelda, kas oldi päris projektijuht või oli tegemist pelgalt ametinimetusega.“ 

Skandinaavia-töökogemusega Novoseltsevi sõnul on sealmail projektijuhi mõiste väga piiritletud ning võrreldav näiteks inseneri kutsega – seetõttu on projektijuhi kutsetunnistuse puhul tegemist hinnatud dokumendiga. "Kui ettevõttes on vajadus efektiivsust suurendada ning 20-st projektijuhist jääb alles 15, siis vaadatakse, kui paljudel neist on olemas kutsetunnistus," märkis ta.Novoseltsev selgitas kutsetunnistuse olulisust agiilsest arendusmaailmast pärit näitega: "Kui projektijuhil on sertifikaat käes, siis poel vaja arutada tehnilise terminoloogia üle, pole vaja selgitada teatud protsesse – projektijuht teab seda kõike unepealt. Lasteaiakasvataja mängimist jääb vähemaks, sissesulandumine ettevõttesse läheb lihtsamalt ning pole vaja alustada A-st ja O-st," rääkis ta. "Mis samas ei tähenda seda, et olen tööle võtnud ainult paberitega inimemesi. Oluline on suhtumine. Kutsetunnistust saab omandada, töösse suhtumist õppida ei saa."SEB projektide haldamise juht Priit Kuusik tõdes, et projektijuhi kutsetunnistus annab juhile lisakindlust, kui on vaja valida kahe võrdväärse inimese vahel. Samas lisab sarnaselt eelkõnelenutega temagi, et ainult paberi olemasolu määravaks ei osutu – loeb ka varasem kogemus. Erineva suurusega on projektidki, mõnes oled "rohkem orgunnimees ja teises jälle tegija" ehk siis esimene valik selles võrdluses on kahtlemata suuremaks väljakutseks.RMK tarkvara arendusjuhi Gunnar Kuhi sõnul usaldame me rohkem atesteeritud kinnisvaramaaklerit kui ilma paberiteta maaklerit – sama kehtib ka projektijuhtide puhul. "Igal pool võib inimesele anda projektijuhi nimetuse. Kuid kui on olemas kutsetunnistus või sertifikaat, siis võib sult ka midagi nõuda. Need nõudmised puudutavad haridustaset, praktilise töö kogemust, koolituse olemasolu."Gunnar Kuhi lisab, et Eestis on olemas Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni näol organisatsioon, mille eesmärgiks on projektijuhtimise kultuuri arendamine, et see valdkond korrastuks ja ametisse asuks rohkem sertifitseeritud projektijuhte. Samuti on Kuhi sõnul head tööd teinud kutsekoda: "Kutse ja kutse omistamise võimalus on olemas ning seda võiks nüüd ka taotleda."Koolitaja Tiit Valm tõdes, et Eesti kutsekoja väljastatud paberid kehtivad kõigis Euroopa riikides. Riigiti võib küll esineda küll mõningaid erinevusi näiteks Lõuna- ja Põhja-Euroopas, aga kutsetunnistused on omavahel võrreldavad. Valmi sõnul on Eesti kutsestandard koostatud Euroopa taustaga IPMA standardi alusel, mis kirjeldab projektide juhtimiskompetentsi."Projektijuhi kutse on Eestis sisuliselt esimene juhtimiskompetentsi tõendav dokument," sõnas Tiit Valm. Tema sõnul on igas organisatsioonis olemas oma staarid ning selles pole kahtlust, et nemad hakkama saavad. "Aga järgmine kiht? Seal tuleb projektijuhi kutse kasuks. Projektijuht on kesktaseme juht, tema ülesanne on reaalsete tegevuste koordineerimine."Miks võtta tööle kutsetunnistusega projektijuht?

Allikas: Tiit Valm1. Loob kindlustunde, et projektijuhil on olemas vajalikud kompetentsid.2. Loob kindlustunde, et projektijuhilt on õigus nõuda kutsele vastavat tegevust ja käitumist.Mis on kutsestandard? Kutsestandard on dokument, mis  kirjeldab kutsetegevust ning  vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.Kutsestandard on:aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamiselaluseks kompetentsuse hindamiselabiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel.abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele.abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse.aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemiselAllikas: Kutsekoda 

3. Projektijuht suudab teiste kutselistega rääkida samas keeles ja seetõttu on igasuguseid möödarääkimisi vähem ehk siis see kindlustab juhtimise edukuse.4. Kuna projektijuhi kutsestandard on peamiselt seotud juhtimise kompetentsidega, siis annab see kindluse ka keskjuhi tööle võtmisel. 

KutsesüsteemistEestis kehtiv kutsesüsteem on kompetentsipõhine, mis tähendab seda, et kutse taotleja peabkutsekomisjonile tõestama vastava kutse juurde kuuluvate kompetentside omamist. Kompetentsid on erinevate tasemete juures veidi erinevad ning nende kohta leiab täpse info vastava taseme kutsestandardist. 28.05.2014 kinnitas Kutsekoda Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioonile kutse andmise õigus kõigile projektijuhtimisega seotud kutsetasemetele  (tase 5-7). Sama otsusega kinnitati ka kutse andmise kord projektijuhtimise kutseala kutsetele. Nendeks kutseteks on projektijuhi assistent (tase 5), projektijuht (tase 6), vanemprojektijuht (tase 6) ja projektiportfelli juht (tase 7).Allikas: Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon 

Autor: Andres Kärssin, kaasautor