Ränk kahtlustus: töötukassa mängis hankel kokku

Töötukassa IT-süsteemide arenduspartneri otsimise hange pälvis kriitikat juba suvel, kui Tieto Estonia teatas, et tegu on ilmselgelt suunatud hankega. Üle-eelmisel nädalal kuulutas töötukassa hanke võitjaks oma senise partneri Nortali, kes on ka praeguste töötukassa IT-süsteemide väljatöötaja.

Pärast hanke võitja väljakuulutamist laadis Tieto Estonia riigihangete keskkonda dokumendi, milles on toodud juhendid, mis tingimused pidi töötukassa kindlasti hankesse sisse jätma. Kuigi dokumendil pole kuupäeva ega ka ühtegi autorit, seisab juhendis viide lingile, millel seisab Nortali endine nimi Webmedia.

Tieto Estonia müügijuhi Heiti Meringu sõnul saatis talle dokumendi keegi, keda ta varem ei tundnud. Kommentaariks oli juures, et tegu on hanke koostamise juhendiga, mis tõenäoliselt tuleb töötukassa praeguselt teenusepakkujalt ehk Nortalilt. Hankel diskvalifitseeriti mõlemad odavamad pakkumised Tieto Estonialt ning Iglu OÜ, ASA Quality Services OÜ ja Affecto Estonia OÜ ühispakkumine.

Tieto heidab töötukassale varju

Mering ütles, et ei taha kuidagi Nortali peale näidata, sest küllap teenusepakkujad teevad ikka hankijatega koostööd. Tema sõnul peaks aga hankija olema piisavalt tark, et teeks nõu küsides lõplikud otsused siiski ise.

"Eelkõige on probleemiks see, et hankija pole järginud võrdsuse printsiipi ja meid on täiesti alusetult kõrvale jäetud," märkis ta. "Viie miljoni euro suurune hange on suur ja pealegi on tegu veel avaliku rahaga," lisas Mering.

Meringu sõnul oli töötukassa hange juba algusest peale korraldatud nii, et kõik võimalikud pakkujad peale Nortali üldse loobuksid pakkumise tegemisest. Näiteks andis töötukassa ette väga detailse juhendi, millistest spetsialistidest peab 20liikmeline meeskond koosnema. Samas anti meeskonna moodustamiseks vähe aega ja hange kuulutati välja puhkuste perioodil.

Iga sammu venitati

Nõuti mitmeaastast arendamise kogemust programmile, mille on loonud ja millega on saanud senimaani tegeleda vaid Nortal. "Kui palusime keskkondadele ligipääsu ja süsteemide kirjeldust, vastas töötukassa, et tegu on ärisaladusega ja nad ei saa seda meile näidata," rääkis Mering.

Samuti oli Meringu sõnul töötukassa oma vastustes tõrjuva hoiakuga. "Igast vastusest kõlast läbi, et ega me pea ju selles hankes osalema," meenutas Mering.

Lõpuks kirjutas töötukassa Tieto järjekordse küsimuse peale riigihangete süsteemi, et neid on hoopiski diskvalifitseeritud.

Kolmest pakkumisest võitis kõige kallim, Meringu sõnul oli Tieto oma odavaim pakkumine. Mering lisas, et jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks töötukassa selliseid mänge mängima ja kümne küünega oma praegusest partnerist kinni hoidma.

Põhjendused, miks Tieto diskvalifitseeriti, laekusid Tietole pärimise peale mitu päeva hiljem. "Tundub, et töötukassa teeb kõik selleks, et meil poleks vajalikke dokumente käepärast ja et me ei saaks vaidlustada," ütles Mering, kes on valmis asjaga edasi vaidlema nii kaua, kuni õiglus jalule seatud.

Konkurent: selgelt suunatud hange

Hankest samuti kõrvale jäänud Iglu OÜ tegevjuht Kristjan Aiaste on Tietoga nõus - töötukassa hange oli Nortalile suunatud ja teisi konkurente ei kaalutudki.

Aiaste sõnul viitab hanke suunatusele see, et asjatult kapriissete nõudmiste täitmiseks tuli meeskonda komplekteerida kolme ühispakkuja ja viie alltöövõtja abil. Tema sõnul näitab see, kui haruldane oli välja mõelda kombinatsioon 20 meeskonnaliikme oskustest. "Samas juhuslikult on olemas üks firma, kelle kollektiivile see kombinatsioon valatult sobib," võrdles Aiaste.

Iglule tähendas nõutud meeskonna komplekteerimine tõsist väljakutset. Selleks, et leida sobiv komplekt CVsid, tuli neil läbi rääkida pea kõigi teiste turuosalistega. "Kõik, kellega sai räägitud, olid samuti veendumusel, et selle hanke näol ei ole tegemist normaalse konkurentsiolukorraga," ütles Aiaste.

Aiaste sõnul läks küll aega, enne kui töötukassa neile põhjendas, miks Iglu pakkumine sobiv pole, ent lõpuks nad siiski said selle. Põhiline etteheide oli töötukassal see, et Iglu ei vastanud lisaküsimustele nõutud detailsusega."

Samas küsiti meilt lisadetailidena dokumente ja andmeid, mida me ei saagi omada ega esitada," ütles Aiaste. Näiteks nõuti neilt projektimeeskonna liikme eelmise tööandja juures teostatud projektide lepinguid, arveid ja muid akte. Sarnaseid küsimusi tuli Aiaste sõnul mitukümmend ja see ainult süvendas kahtlust, et isegi teiste pakkumiste olemasolul tehakse võitjaks ikkagi Nortal.

"Praeguseks on meile selge, et nii Iglut kui ka teisi ühispakkujaid ei ole hankel koheldud õigesti ja õiglaselt," märkis Aiaste. Iglu vaidlustab töötukassa otsuse.

Töötukassa: kõrvalist abi pole kasutatud

Töötukassa hankeosakonna juhataja Andres Õunapuu sõnul pole hankega midagi nihu läinud - kaks pakkujat ei vastanud nende hinnangul tingimustele ja kolmas ehk Nortal vastas.

"Kohe kindlasti ei küsinud me Nortalilt juhendit, kuidas hanget koostada. Hange pandi kokku meie majas ja välisabi me ei kasutanud," ütles ta.

Dokument, mis Tieto kätte sattus ja mille ettevõte ka üles laadis, pole Õunapuu sõnul seotud praeguse IT-hankega. "Meie hinnangul pole selle juhendi järgi üks-ühele tingimusi üles võetud," ütles ta, ent lisas, et täpsemaid hankemenetluse detaile ta seaduse järgi kommenteerida ei tohi. "Saan vaid öelda seda, et isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, saab pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni. See asub rahandusministeeriumi juures," märkis Õunapuu.

Õunapuu lisas, et kui teistel pakkujatel oleksid hanketingimused arusaamatuks jäänud või kui nad poleks nendega nõustunud, oleksid nad pidanud hanke enne pakkumiste tegemist vaidlustama. "Seda aga ei tehtud," ütles ta. "Täna on nüüd selliselt rääkida kohatu. Alguses nad nõustusid tingimustega ja kui ei võitnud, hakkasid vehkima."

Õunapuu pole ka nõus, nagu oleksid hanketingimused liiga karmid olnud. "Hange on väärt koos käibemaksuga 5,5 miljonit eurot ja lepingu mittetäitmise trahv on 5000 eurot. See on väga väike trahv," ütles ta. Tema sõnul on töö maksumuse ja trahvi proportsioon paigas ja nii mõnegi teise hanke trahvid on mitu korda suuremad.

Mering ütles, et ei taha kuidagi Nortali peale näidata, sest küllap teenusepakkujad teevad ikka hankijatega koostööd. Tema sõnul peaks aga hankija olema piisavalt tark, et teeks nõu küsides lõplikud otsused siiski ise.

"Eelkõige on probleemiks see, et hankija pole järginud võrdsuse printsiipi ja meid on täiesti alusetult kõrvale jäetud," märkis ta. "Viie miljoni euro suurune hange on suur ja pealegi on tegu veel avaliku rahaga," lisas Mering.

Meringu sõnul oli töötukassa hange juba algusest peale korraldatud nii, et kõik võimalikud pakkujad peale Nortali üldse loobuksid pakkumise tegemisest. Näiteks andis töötukassa ette väga detailse juhendi, millistest spetsialistidest peab 20liikmeline meeskond koosnema. Samas anti meeskonna moodustamiseks vähe aega ja hange kuulutati välja puhkuste perioodil.

Iga sammu venitati

Nõuti mitmeaastast arendamise kogemust programmile, mille on loonud ja millega on saanud senimaani tegeleda vaid Nortal. "Kui palusime keskkondadele ligipääsu ja süsteemide kirjeldust, vastas töötukassa, et tegu on ärisaladusega ja nad ei saa seda meile näidata," rääkis Mering.

Samuti oli Meringu sõnul töötukassa oma vastustes tõrjuva hoiakuga. "Igast vastusest kõlast läbi, et ega me pea ju selles hankes osalema," meenutas Mering.

Lõpuks kirjutas töötukassa Tieto järjekordse küsimuse peale riigihangete süsteemi, et neid on hoopiski diskvalifitseeritud.

Kolmest pakkumisest võitis kõige kallim, Meringu sõnul oli Tieto oma odavaim pakkumine. Mering lisas, et jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks töötukassa selliseid mänge mängima ja kümne küünega oma praegusest partnerist kinni hoidma.

Põhjendused, miks Tieto diskvalifitseeriti, laekusid Tietole pärimise peale mitu päeva hiljem. "Tundub, et töötukassa teeb kõik selleks, et meil poleks vajalikke dokumente käepärast ja et me ei saaks vaidlustada," ütles Mering, kes on valmis asjaga edasi vaidlema nii kaua, kuni õiglus jalule seatud.

Konkurent: selgelt suunatud hange

Hankest samuti kõrvale jäänud Iglu OÜ tegevjuht Kristjan Aiaste on Tietoga nõus - töötukassa hange oli Nortalile suunatud ja teisi konkurente ei kaalutudki.

Aiaste sõnul viitab hanke suunatusele see, et asjatult kapriissete nõudmiste täitmiseks tuli meeskonda komplekteerida kolme ühispakkuja ja viie alltöövõtja abil. Tema sõnul näitab see, kui haruldane oli välja mõelda kombinatsioon 20 meeskonnaliikme oskustest. "Samas juhuslikult on olemas üks firma, kelle kollektiivile see kombinatsioon valatult sobib," võrdles Aiaste.

Iglule tähendas nõutud meeskonna komplekteerimine tõsist väljakutset. Selleks, et leida sobiv komplekt CVsid, tuli neil läbi rääkida pea kõigi teiste turuosalistega. "Kõik, kellega sai räägitud, olid samuti veendumusel, et selle hanke näol ei ole tegemist normaalse konkurentsiolukorraga," ütles Aiaste.

Aiaste sõnul läks küll aega, enne kui töötukassa neile põhjendas, miks Iglu pakkumine sobiv pole, ent lõpuks nad siiski said selle. Põhiline etteheide oli töötukassal see, et Iglu ei vastanud lisaküsimustele nõutud detailsusega.

"Samas küsiti meilt lisadetailidena dokumente ja andmeid, mida me ei saagi omada ega esitada," ütles Aiaste. Näiteks nõuti neilt projektimeeskonna liikme eelmise tööandja juures teostatud projektide lepinguid, arveid ja muid akte. Sarnaseid küsimusi tuli Aiaste sõnul mitukümmend ja see ainult süvendas kahtlust, et isegi teiste pakkumiste olemasolul tehakse võitjaks ikkagi Nortal.

"Praeguseks on meile selge, et nii Iglut kui ka teisi ühispakkujaid ei ole hankel koheldud õigesti ja õiglaselt," märkis Aiaste. Iglu vaidlustab töötukassa otsuse.

Töötukassa: kõrvalist abi pole kasutatud

Töötukassa hankeosakonna juhataja Andres Õunapuu sõnul pole hankega midagi nihu läinud - kaks pakkujat ei vastanud nende hinnangul tingimustele ja kolmas ehk Nortal vastas.

"Kohe kindlasti ei küsinud me Nortalilt juhendit, kuidas hanget koostada. Hange pandi kokku meie majas ja välisabi me ei kasutanud," ütles ta.

Dokument, mis Tieto kätte sattus ja mille ettevõte ka üles laadis, pole Õunapuu sõnul seotud praeguse IT-hankega. "Meie hinnangul pole selle juhendi järgi üks-ühele tingimusi üles võetud," ütles ta, ent lisas, et täpsemaid hankemenetluse detaile ta seaduse järgi kommenteerida ei tohi. "Saan vaid öelda seda, et isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, saab pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni. See asub rahandusministeeriumi juures," märkis Õunapuu.

Õunapuu lisas, et kui teistel pakkujatel oleksid hanketingimused arusaamatuks jäänud või kui nad poleks nendega nõustunud, oleksid nad pidanud hanke enne pakkumiste tegemist vaidlustama. "Seda aga ei tehtud," ütles ta. "Täna on nüüd selliselt rääkida kohatu. Alguses nad nõustusid tingimustega ja kui ei võitnud, hakkasid vehkima."

Õunapuu pole ka nõus, nagu oleksid hanketingimused liiga karmid olnud. "Hange on väärt koos käibemaksuga 5,5 miljonit eurot ja lepingu mittetäitmise trahv on 5000 eurot. See on väga väike trahv," ütles ta. Tema sõnul on töö maksumuse ja trahvi proportsioon paigas ja nii mõnegi teise hanke trahvid on mitu korda suuremad.

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäeva ajakirjanik