Einpalu: uus valitsus koolitagu 40 000 uut IKT-oskajat

"Minu ettepanek uuele valitsusele on luua võimalused 4 aasta jooksul 40 000 uue IKT-oskaja koolitamiseks," ütles Einpalu.

Eesti viie erakonna esindajad pidasid debati teemal „Eesti infoühiskond 2020“, kus erakondade esindajad tõid välja eelisarendamist vajavad valdkonnad IKT sektoris. ITuudised küsis Levira tegevjuhilt Mart Einpalult, kuidas tema näeb erakondade lubadusi.

Järgneb intervjuu Einpaluga.

Mida arvate üldiselt erakondade valimisprogrammides välja käidud IKT sektorit puudutavatest lubadustest? Kas on midagi, millega Te pole absoluutselt nõus?

Konkreetseid selgeid nägemusi oli debatil vähe, pigem oli tegu improviseerimisega või mõne kogenuma poliitiku puhul üldsõnaliste seisukohtadega, näiteks Palling: kaabel on maha tõmmatud, küll läheb kõik ka edaspidi hästi.  2018 aastal eesootav EL-eesistuja põhiteema jäi enamusel konkreetse vastuseta. Eristus Aaviksoo, kes ütles eesmärgi välja: digi–identiteet peab saama Euroopas vastu võetud.

Jaak Aaviksoo pidas vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist ning samuti ProgeTiigri programmi ressursside suurendamist. Kas nõustute sellega?

Nõustun, tingimusel, et selle kasutamiseks on koostöös ITL-ga välja töötatud muutused, mis tõesti aitavad praegu hariduses ja tööjõuturul ülevalolevaid probleeme lahendada.

Debatil osalejad olid ühel nõul, et Eesti kodanike andmed ei pea tingimata asuma ainult Eesti riigi pinnal, vaid dubleerituna ka väljaspool Eestit, küll aga Eesti õigusruumis. Võib viia pilve, kasutada e-saatkondade lahendust. Mida arvate sellest, kas olete nõus?

Mina olen selles küsimuses konservatiivsem. Olen teenusepakkujana kohanud Soomes, Saksamaal, Rootsis ja veel mitmes riigis väga põhimõttelist hoiakut – meie kodanike andmed (ja ka laiemalt riigi poolt ostetavad teenused) on meie riigis, meie jurisdiktsiooni all. Neil on selged põhjused, mis on seotud nii turvaküsimusega kui ka sellega, et oma riigi maksumaksja raha tahetakse kulutada eelkõige kodumaal tegutsevate ettevõtete teenuste kasutamiseks.  Riik ju eeldab oma kodanike lojaalsust ja maksukuulekust, seetõttu on loomulik, et riik teiselt poolt ei vii maksumaksjatelt kokkukorjatud raha välismaale.

Kui Eesti saab 2018 EL eesistujamaaks, siis saab IKT osalejate sõnul olema üks põhiteemadest. Jaak Aaviksoo tõi välja ambitsiooni saada 2018. aastaks nii tehnoloogiline kui juriidiline infrastruktuur digi-identiteedile. Mida nendest mõtetest arvate?

Aaviksoo väljaöeldu oli kõige selgem ja konkreetsem.  Samas tuleb endale aru anda, et kui tahame, et Euroopa Parlament 2018 Euroopas e-identiteedi seadustaks, siis tuleb praegu ettevalmistus täie hooga käima lükata. Lihtne ülesanne see kindlasti pole, aga usun et Andrus Ansipil on Junckeri meeskonnas selleks päris head võimalused. Paneme pead kokku ja teeme ära.

Ott Pärna tõi välja, et tema teeks nö ühiskondliku kokkuleppe: 4 aastaga panustaks tema sellele, et ülikoolides muuta IT-õpe rahvusvahelisemaks, ümberõppesse IT-komponent lisada ja teistesse aladesse IT sissetoomine ning vastutasuks peaks IKT valdkond/ettevõtted hoolitsema selle eest, et 4 aasta pärast oleks valmis robot, kes suudaks täita lihtsamaid käsklusi ja funktsioone. Mida sellest mõttest arvate?

Asjad, mida Ott mainis, on selgelt ka ITL ja laiemalt IKT sektori prioriteet. Tegelikult veelgi laiemalt – kõik tegevusvaldkonnad ühiskonnas saavad konkurentsivõimes ainult võita, mida enam seal tegutsevad inimesed – kõikidel tasanditel – oskavad IKT lahendusi kasutusele võtta.  Otile selle väljaütlemise eest siiski medalit ei annaks – lahendamata küsimus on teostus valitsuse tasemel: kuidas saada ülikoolidesse kiiresti võimekaid IKT-ga sina-peal olevaid professoreid (mitte ainult IT-õppejõude), kes oskavad oma eriala seoseid näha nii IKT kui ka praktikaga. Kuidas võimaldada lähima 5 aasta jooksul ärakaduvatel või oluliselt vähenevatel ametikohtadel töötavatele inimestele ümberõpet – kus nad õpivad, kelleks nad õpivad ja mis peamine – kuidas tagatakse neile ümberõppe ajal mõistlik sissetulek?  Kui see asi järgmise valitsuse ajal korda saadakse on see nii suur vastutasu, et roboti kingime Otile pealekauba.

Aaviksoo soovis näha, et tulevane koalitsioon võtaks oma meeskonda IT-tsaari ja Eestisse tekiks  IT arenduskeskus, kes suudaks kogu avaliku sektori nimel tellida IT teenuseid nii Eestist kui väljast, oleks suuteline arendama strateegilist visiooni ja projitseerima arendusi kommertslikul alusel väljapoole. Mida arvate nendest mõtetest?

Olen nõus sellega, et valitsuskabinetis peab IKT kompetents tugevamaks saama – iga ministri tasemel, ühest targast ei piisa. Samuti olen nõus sellega, et riigis peab olema võimalik planeerida ja administratiivselt juhtida muutusi riigi IT-protsesside ja süsteemidega seonduvalt.  Praegune on ministeeriumide näol palju väikseid vürstiriike, kes ajavad üsna omapäi asju, on palju dubleerimist ja ebaefektiivsust. Jätkates juhtimist nagu täna, ei muutu miski. IT-Tsaar on halvaendeline nimetus – äärmisel juhul võiks olla tegu valgustatud monarhiga.

Mida Teie arvates tuleks teha, et vähendada tööjõu puudust IKT valdkonnas?

Ei meeldinud vabaerakonna väide, et tööjõu puudujääk ei ole lahendatav. Artur Talvik Vabaeraoknnast ütles, et neid töötajaid ei tulegi. Mina näen 2 vajalikku muutust:

1) kutseõppe süsteemi muutmine, et a) lähendada õpilasi töökohtadele juba õpiajal ja b) teha kutseõppeasutused samaaegselt ümberõppe keskusteks. Uus valitsus võiks saavutada 4 aasta jooksul 40 000 uut IKT oskajat.

2) EAS võiks lähiaastatel keskenduda IKT tööjõu Eestisse meelitamisele. Praegu EAS pingutab, et tuua Eestisse rahvusvaheliste firmade teenindus- ja arenduskeskusi. See on vajalik, aga paraku suurendab see veelgi tööjõu defitsiiti ja hävitab kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. Numbriliselt võiks see olla 4 aastaga 10 000 inimest.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu korraldatud debatil väitlesid Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tuleviku teemadel Jaak Aaviksoo (IRL), Kalle Palling (RE), Ott Pärna (SDE), Rene Toomse (KE) ning Artur Talvik (VE).

19. veebruaril toimub "Pilvekonverents 2015". Vaadake, millistest ettevõtetest on osalejad registreerunud ning andke enda osalemissoovist märku siin.