Kogukond: valitsus peab tagama põhiseaduslikud õigused internetis

Hiljuti lekitati Washington Post-ile ja The Guardian-ile dokumendid, mis näitavad, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud PRISM-nimelise projekti raames juba aastaid suhteliselt piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmetele, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes: Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Paltalk, YouTube, AOL, Skype, Apple.

The Guardian-i ajakirjanikud on avastanud, et PRISM-i raames kogutud andmed ei jäänud ainult USA eriteenistustele, vaid neid jagati ka liitlastega. Siiani on kinnitust leidnud andmete jagamine UK eriteenistusele GCHQ.

“Juhul kui selgub, et USA eriteenistused on eestlaste kohta kogutud privaatseid isikuandmeid ja eestlaste kirjavahetust jaganud ka oma liitlastega Eestis, on kahtlemata tegu Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumisega,” ütles Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Saskia Kiisel.

“Teabe hankimine läbi sõnumisaladuse rikkumise nõuab ka Eesti vastuluurelt kohtu loa hankimist. Sellest nõudest ei tohi mööda minna mitte mingil juhul.”Tuleb tuvastada, kas põhiseadust on rikutud

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho lisas, et riikidevaheline JOKK-skeemitamine inimeste põhiõigustega on lubamatu.

“Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil tuleb kindlaks teha kas Eesti eriteenistused on kogunud eestlaste kohta andmeid rikkudes Eesti põhiseadust, kasutades allikana PRISM-projekti või muud eriteenistuste rahvusvahelise koostöö JOKK-skeemi, minnes niimoodi mööda põhiseaduse antud garantiidest, kus eestlase sõnumisaladuse rikkumise peab iga juhtumi korral heaks kiitma Eesti kohtunik.

“Käesoleva skandaali puhul on USA ametivõimud korduvalt rõhutanud, et projektil oli korralik järelevalve, mis vähendas või välistas USA kodanike liigse jälgimise. Nii see tõesti on, et USA põhiseadus kaitseb ainult tolle riigi kodanikke. Sisuliselt ei ole teiste riikide kodanikel USA globaalse lausjälgimissüsteemi ees mingit õigust privaatsusele.”

Skype tegevusi tuleb kontrollida

Loho näeb probleemi ka Eesti kodanikest Skype’i arendajate tegevuses. “Kui peaks välja tulema, et eestlastest Skype’i arendajad osalesid tagaukse ehitamises, või olid sellest teadlikud, siis võisid nad käituda küll USA seaduste järgi, aga Eesti seaduste järgi võib tegu olla kriminaalkuriteoga. Seda peab nüüd Eesti politsei kontrollima.”

Koostöös riigikogu liikme Olga Sõtnikuga esitasime veebruaris siseminister Ken-Marti Vaherile terve rea küsimusi täpselt neilsamadel teemadel. Toome siinkohal ära siseministri vastuse küsimusele kuidas on eestlased kaitstud USA riikliku nuhkimise eest ning mida kavatseb Eesti valitsus teha kodanike kaitseks:

Ken-Marti Vaher: “Interneti kasutamise puhul on tegu isiku vaba otsusega, millises riigis paikneva teenusepakkuja teenuseid ta kasutab. Kasutustingimustega nõustumisel peab isik arvestama ka, et riigiti võib olla juurdepääs tema andmetele ja edastatud sõnumitele erinev.

“Siseministeerium on astunud proaktiivseid samme programmiga “Targalt internetis”, mis on suunatud üldistele internetiga seonduvatele ohtudele. Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras.

Tuleb märkida, et kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks teevad erinevate riikide eriteenistused ka omavahel koostööd.”

Loho sõnul on “kuriteo tõkestamine” Julgeolekuasutuste seaduse § 4 kirjeldatud eufemism, millega sisuliselt õigustatakse kõhutunde järgi koostatud teabehankekavade täitmist, nagu kirjeldas ka Teabeameti kunagine juht Ants Frosch Postimehes aastal 2009: “Rakendub skeem «ise tellin – ise hangin – ise hindan». Paradoksaalsel moel põhjendatakse halduskohtult loa taotlemisel põhiõiguste rikkumist võimaldavaks tegevuseks konkreetset toimingut teabehankekava täitmise vajadusega, olles eelnevalt selle kava koostamisel juhtrollis.