Tallinna Tehnikaülikool eraldas prototüüpide loomist rahastavale Prototronile 180 000 eurot, mis suunatakse ülikooli tööstusomandi põhjal loodavate prototüüpide arendamisse ja turule viimisesse.
Summa jaguneb kolme aasta peale, vastavalt 80 000, 50 000 ja 50 000 eurot jooksval, 2014. ja 2015. aastal
„Prototronist on kujunemas keskus, kuhu koondub informatsioon võimalikest uudsetest ideedest, ekspertiis prototüüpidega seotud ärimudelite kohta ning ka osaliselt rahalised kanalid. Selline lähenemine ja koostöö annab lisavõimalusi ideede elluviimiseks ja ettevõtete edukaks alguseks,” selgitas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.
Kolmandas taotlusvoorus laekus Prototronile 57 nutikat ideed, millest ekspertkogu valis välja kaks. Ekspertkogu määras meeskonnale High Mobility 7000 eurot, millega ta loob luksusautodele mõeldud meelelahutus-, navigeerimis- ja elektroonika juhtimissüsteemi, mis asendab tänased igavad LCD ekraanid. Meeskond on oma võimekust tõestanud autotootjate Saab ja Volvo juures ning peab esimese prototüübi rakendamise osas läbirääkimisi mitmete autotootjatega, sealhulgas Koenigseggiga.
Meeskond Language Accelerator saab prototüübi arendamiseks 9900 eurot. Nende ideeks on luua programm, mis õpetab ükskõik millise võõrkeele, ükskõik millisele õppurile selgeks 200 tunniga. Tippinseneride loodud statistilisel analüüsil põhinev keeleõppeprogrammi lähtub õppija teadmistest, võimekusest ning omandatava keele keerukusest, et luua ideaalne õpitempo ja maht.
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt märkis, et viimases taotlusvoorus oli mitmeid lennukaid ideid, väljavalitud projektides oli aga kõige suurem potentsiaal nii äriliseks kui ühiskondlikuks kasuks. „Language Acceleratoril on tõeliselt interdistsiplinaarne projekt ja see on just see lähenemine, mida me otsime,” selgitas Kitt.
Seotud lood
Erinevaid andmeid ja informatsiooni vajavad ning talletavad oma töös täna kõik ettevõtted. See, kuidas saadavat infot aga maksimaalselt ära kasutada, on oskus omaette ning igaühe enda teha. Kui infot koguv süsteem on ebakvaliteetne, andmed erinevates serverites ja pilvedes laiali, pole kasu ka kõige kvaliteetsemast ning kallimast AI-abilisest, sest sealt saadav info saab olla täpselt nii hea, kui hea on tema jaoks töötav infosüsteem.